Võitlus tuuleveskitega / Fighting with Windmills

Tuugen puust ja punaseks

2011-04-22T15:26:00.010+03:00

Tere!

Tänase Maa päeva puhul on kõigil võimalus ise üks tuugen meisterdada!

Muideks, 28. aprillil toimub Kärdlas "Energeetika päev kõigile", mis kindlasti huvitav ja vajalik on.

Ilusaid kevadpühi!

Kohalik Don

Kevadväsimus? Ärge tehke nalja!

2011-04-11T12:25:00.007+03:00

Tere!

Taas on kevad, ja meie Rosinantega tegime ühe tiiru ümber Hiiumaa. See saar on ju nii pisike, et olime teel vaid viis tundi. Kui kõik lumi on ära sulanud, siis mõtlesin, et lähen mitmepäevasele rännakule. Peab teadma, mis minu valdustes vahepeal juhtunud on! Kui palju puid murdunud ja nõnda edasi.

Sest minu valdus Hiiumaa kahtlemata on, kuigi mul taskus küll ühtegi lepingut pole, nii nagu see omal ajal (1624) oli rootsi aadlikul Jacob de la Gardiel, kellele toona kuulus 3/4 Hiiumaast. 1781. aastal tuli Hiiumaale Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg, mees, kes de la Gardiede järeltulijat Stenbocki kaardimängus võitis ja seeläbi saarevalitsejaks sai. Räägitakse, et kord tahetud saart ka ühele Tallinna kaupmehele 8000 marga eest müüa, too aga pidanud seda liiga kõrgeks hinnaks... Mina aga pole Hiiumaa eest sentigi maksnud, küll aga valdan ma vabalt hiiu keelt ning mul on peas hiiu meel, selja peale tatoveeritud hiiu rahvariide triipkood ja lemmikpood on HTÜ (kuigi Selveris avati märtsi lõpus saarlaste lihalett...).

Aga kui kõneleda nüüd natuke tänapäevast, siis meid on ees ootamas rahutud ajad, peale Jaapani ja Põhja-Aafrika sündmuste, ootab ees ka uus tuulepargi vajalikkuse analüüs. Hiiumaale tiiru peale tehes sain kuulda, et kõrgematel härradel, kel majanduslikud ja poliitilised huvid, olla pähe karanud idee, et liikumine Võitlus Tuuleveskitega olla piisavalt väsinud, et mitte enam oma nina toppida nende asjadesse. Aga selles nad küll kahjuks eksivad. Vastupidi, ootame pikkisilmi, millal JOKK-lahendusi pakkuvad härrad väsivad.

Jääme kuulmiseni!

Kohalik Don,
Hiiumaa rüütel

Lõuna-Tirool võtab pärast 5 aastast kasutuskogemust tuulepargid maha

2011-03-01T02:26:00.004+02:00

No more wind farms for South Tirol

The President of the italian, german speaking, autonomous region of South Tirol (Alto Agide) Luis Durnwalder said that his region will be wind energy free, with the exception of a small plant close to the Brennero Pass. The reason for the moratorium is the excessive impact on the landscape of the region, known for his beautiful mountains. The existing wind plants (just two of small dimensions) will have to be decommissioned in five years after the owner will have covered the investment costs.

South Tirol already produces nearly all of his electricity wit renewable sources being one of the largest hidroelectricity producing zone in Italy.

Allikas: Via dal Vento

Tuha all hõõgub süsi

2010-10-14T00:11:00.003+03:00

Tere, üle pika aja!

Tahtsin ainult öelda, et jah, ka mina loen lehti, jah, ka mina käisin eile koosolekul Käinas, jah, ma hoian Hiiumaal silma peal, jah, ma ostsin uue kaabu, jah, ma unustasin selle fotograafi juurde kaasa võtta, AGA: jah, ma harjutan uusi mõõganippe.

Rõõmsalt teie
Kohalik Don

Mõned lähteseisukohad ja arutelude info / Some viewpoints and meetings

2010-03-30T00:12:00.008+03:00

Maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu lähteseisukohtade ning KSH programmi avalikud arutelud 1.aprillil 2010:

Kärdla Kultuurikeskuse kinosaalis kl 10-13
Käina Huvi- ja Kultuurikeskuse saalis kl 15.45-18.30

MTÜ Suur-Nõmmküla Külaseltsi lisadeta seisukohad ja ettepanekud Saare-, Hiiu-, Lääne- ja Pärnu maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringu huvigruppidele: SIIN.

Tallinna Tehnikaülikooli energeetikateadlased Kuno Janson ja Toomas Vinnal: "Tuuleenergia kasutamisest ja kvaliteedist"

Kohtumiseni,
K.D

Uus aastaring ja koosolek laupäeval / New Year and Meeting on Saturday

2010-03-12T20:54:00.002+02:00

Probleemid tuuleparkidega on palju tõsisemad kui kunagi varem!

Laupäeval, 13. märtsil kell 15 peame Käina Huvi- ja Kultuurikeskuse väikeses saalis rahvakoosolekut, kus räägime toimunust ja paneme kokku ettepanekud maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringusse.

NB! Huvigruppide ettepanekute tähtaeg on pühapäev!

HEF ja Shetlandil sama jama / HEF and Shetland has the same problem

2009-08-03T01:06:00.006+03:00

Tere taas,

suvine tervitus Kohaliku Doni poolt! Vahepeal on palju juhtunud: Dulcinea rööviti ära ning mul tuli teda seitsme maa ja mere tagant päästmas käia. Paar lohemadu ning ilget trolli jäid ka teele ning nendega võitlemisel kaotasin oma rüütlikübara ära. Aga pole lugu, Dulcinea on elus ja terve ning Rosinante tegi meie kohtumisest ka kena pildijäädvustuse (vasakul). Ühesõnaga - polnud aega tuuleparkide asjaga tegeleda, pardon.

Kohtasin mõni aeg tagasi Kärdlas poejärjekorras üht toredat hiidlast, kes jutustas, mida ta Hea Energia Festivalil oli näinud. Õnneks olime kassasaba lõpus ning ostjaid, nagu suvel ikka, oli rabavalt rohkelt - jõudsin niimõndagi kuulda. Nimelt olla sel festivalil, kus ka teatrit näha võis, olnud üks tükk 1972.aasta Poliitpäevast, kus Eesti NSV Teaduste Akadeemia akadeemik Lonni Mälliste püüdis kõiki vaatajaid innustada uute arengute poolt allkirja andma (härra Strandberg magas maha koha, kus oleks saanud tuulikute poolt allkirja anda). Proua Lonni Mälliste oli ise valmis joonistanud suured plaanid - oma rasvakriitidega - ning demonstreeris neid suure armastuse ja asjatundlikkusega (olles seejuures kangesti härra Kuido Kartaud meenutanud). Ta silmad olla särama löönud kui säraküünlad, kui ta rääkis tuulest kui ammendamatust ressursist, kui põhjatust kullaaugust (et kas härrad ärimehed tormiga üldse sõba silmale saavad - ammendamatu ressurss tormab lihtsalt niisama mööda tühje välju - kuidas küll võib säärane raiskamine aset leida?!), ta rääkis õhinal, kuidas tuulest energia tootmine oli au sees juba Vanas-Egiptuses, juba Hiinas, ja nüüd - trummipõrin - ka Hiiumaal! Siis aga jõudis letiääres järg minu kätte ning mul tuli keskenduda rahamaksmisele ja maksapasteedi ostmisele. Aga vähemasti mingi mulje ma tänu kaashiidlase jutule sain, hea seegi.

Juulikuu viimastel päevadel on välismaa ajalehtedes juttu olnud Shetlandi saare tuulikustamisest, näiteks siin: "Latest protest leaves climate strategy twisting in the wind" ning Paul Kingsnorthi arvamus "A wind farm is not the answer", mis lõppeb sõnadega: "In the end, climate change presents us with a simple question: are we going to live within our means, or are we, like so many civilisations before us, going to collapse? In that question lies a radical challenge to the direction and mythologies of industrial society. All the technology in the world will not answer it."

Ehk maakeeli öeldes: "Lõpetuseks, kliimamuutused esitavad meile ühe lihtsa küsimuse: kas me suudame elada võimalustekohaselt või me oleme, nagu mitmed tsivilisatsioonid enne meid, kokkuvarisemas? Selles küsimuses on peidus vastus, milline võiks olla indutriaalühiskonna suund ja sisu. Ja isegi terve maailma tehnika ei suuda sellele küsimusele vastust leida."

Siin on Shetlandi saare ühe protestigrupi (Berrier Wind Farm Opposition Group) lehekülg: BWFOG.

Vastukaaluks ka üks NIMBY(Mitte Minu Tagaaias)-artikkel, samast väljaandest: "How do you solve a problem like the Nimbys?"

Et ikka tasakaalus püsida.

Kübara...käeviipeni,
Kohalik Don

Artiklid eesti meedias (täieneb aegamööda) / Articles in Estonian media (in progress)

2009-08-03T00:34:00.019+03:00

Andres Tarand kohtus Kohaliku Doniga / Andres Tarand met Local Don

2009-05-09T11:50:00.011+03:00

Tere taas,

kevadine tervitus Kohalikult Donilt!

Et oleks parem leida, siis siin veelkord töögruppide kokkuvõtted erinevatest hiigeltuulepargi aspektidest:

1.Energeetika, Rein Oidram
2.Mõjud elukeskkonnale
3.Mõjud inimese tervisele
4.Majanduslikud aspektid
5.Juriidilised küsimused
6.Julgeolekuteemad

Lihtsalt sellepärast, et eilsel kohtumisel härra Andres Tarandiga selgus, et see paik siin olla pealiskaudset ja ebamäärast infot täis. Püüan end parandada! Ja kordamine on tarkuse ema nagunii.

Aga, kuidas mul eile läks? Läks nagu ikka, härra Tarandil oli minu jaoks varuks jutte teemal "müüge tuult, sest muud teil müüa pole". Mina vaidlema ei hakanud, sest see ei oleks viisakas olnud, ainult viitasin tõsiasjale, et saar kuulub biosfääri kaitse alla ning sinna alla kuulub ka kohalik elanikkond ja see seltskond ei ole tuule massilisest müümisest huvitatud.

Allkirjade üleandmised on samuti täies hoos, ühe komplekti sai härra Tarand - Euroopa Parlamendile. Hiiumaa vallavanemate eksemplarid on juba nendeni jõudnud või jõuavad lähiajal.

Ja head Euroopapäeva ka!

Kübaraviipeni,
Kohalik Don

Sõnade kõrgepingevool / Words on high-voltage line

2009-04-23T17:23:00.017+03:00

Tere taas,

Kohalik Don siin. Istusime üksõhtu köögis, jõime Dulcineaga teed ja rääkisime niisama tühjast tähjast, kuni ma kogemata puudutasin jälle seda tuulepargi teemat. Ja siis tulid kõik eelneva viie kuu sündmused nii kirkana meelde. Esimesed koosolekud, protokollid, murelikud näod, rumalad küsimused, arukad küsimused, vastused ja arvamused.

Dulcinea rääkis mismoodi tema minu tegutsemist kõrvalt nägi ning mida oleks teistmoodi teinud. Peamine, mida ta rõhutas, oli see, et ei oleks pidanud nii emotsionaalne olema. Mina vaidlesin vastu, et selliste asjadega ei saagi koguaeg analüüsida ja mõistuspäraselt käituda, tema jälle, et kui juba rüütel olla, siis ikka tuleb hoolega mõelda, mida teha ja mida öelda ning kus ja kellele. Aga mina jälle püüdsin aru saada, et mida siis tema oleks teistmoodi teinud. Ega ta suurt konkreetseid näiteid tuua ei osanudki. Jõudis ikka ja jälle sinna välja, kuhu Rosinantegi: et kogu maailmas on keerulised ajad ning meie olukord väikesel Hiiumaal pole sest kõigest teps mitte puutumata jäänud.

Võib-olla tõesti, aga ei saa ju kogu maailma valu endasse võtta ja siis halada, kui halvasti kõik on - mis see aitab?! Ma lausa vihastasin natukene Dulcinea peale, aga siis ta vaatas mind oma armsate silmadega ja ma leebusin jälle. Ehk oli tal mõnes mõttes õiguski - ehk olen tõesti liiga emotsionaalselt käitunud, kümneid artikleid on ilmunud ning mitmed korrad telekas figureeritud, ehk tõesti on see kõik üleliigne olnud, üks tühipaljas meediamull?

Ma ei tea, ma siiski tunnen, et kogu see asi ei ole tühja läinud, ikka asja eest. Tänase Eesti Ekspressi kultuurilisa Areen keskpaigas on isegi lavastaja Mart Kolditsi käest küsitud: "kas tuulepark või tuumajaam?".

Vahepeal helistas loodusemees Toomas Jüriado, kes teatas, et Tartus Maamessil on võimalik näha sellist Hiiumaad, mis on tuuleparke täis: "Eesti Maaülikool toob seekordsele Maamessile ka virtuaalse 3D Maastikuteateri, mis 160-kraadise panoraamekraani vahendusel lubab vaatajatel lennata läbi Tartu ja Hiiumaa. Maastikuteatri eripäraks on tunne, et viibitakse ise maastiku sees, sarnanedes oma reaalsuselt näiteks lennukisimulaatorile." Andis märknimeks Peeter Vassiljevi, kes tuleks siis messil üles otsida, kui peaks tekkima soov ulatuslikku visuaalset maastikumuutust näha.

Jah, ega pole lihtne end arusaadavaks teha. Kui öeldakse, et tuule kui loodusvara kasutamine vähendab kivisöe kaevandamist, siis peaks natukene rohkem uurima fakte ning mitte uskuma esimesi arvamusavaldusi. Kipub nii olema, et kes rohkem kisab, seda usutakse. Dulcinea tegi teravmeelse märkuse Marek Strandbergi kohta, kes igalt poolt vastu vaatab ja muudkui aga räägib-räägib-räägib, küll raadios, küll oma ajaveebis, küll telekas ja ajalehtedes. Kunagi rääkis ta ainult aeg-ajalt ning siis võis tema sõnavõtte ka tõsiselt võtta, sest need olid läbimõeldud ja huvitavad. Nüüd on tema jutuliinidel aga selge ülekoormus, millal katkeb sõnavool? See kõrgepinge-sõnadevool on ju eluohtlik, vahelduvvool või alalisvool oleksid palju silma-ja kõrvasõbralikumad.

Aga vaatame, kuidas läheb selle asjaga. Mida mõtlevad ärimehed, mida poliitikud ja mida kohalikud. Kas mõni haakumiskoht tekib, või ei teki. Kas elukeskkonda lastakse ise kujundada või tehakse seda meelevaldselt. Kas emotsioonid on ikka üleliigsed olnud, või on ikka natukene põhjust ka olnud.

Kübaraviipeni,
Kohalik Don

Hiigeltuulepargi projekt seisatud?! / The Huge Windpark Project Discontinued?!

2009-04-08T11:30:00.008+03:00

Aasta algusest saadik on avalikult teemaks olnud hiigeltuuleparkide ehitamine Hiiumaale. Eelmise aasta oktoobris esitas AS Raunisaar Pühalepa, Käina ja Emmaste valdadele taotluse algatada 500MW suuruse tuulepargi asukoha valiku üldplaneeringu teemaplaneering.

Soov ehitada kuni 250 tuulikut kõrgusega rohkem kui neli Kõpu tuletorni tundus ehmatav. Oma nimivõimsuselt ületaks see tuulepark Hiiumaa elektritarbimist sajakordselt, olles võrdne kogu Eesti tarbimisega suveööl.

Teiselt poolt on aga Eestil vaja energiat ja soovitavalt loodussõbralikku, kuna praegu peamiselt kasutatava põlevkivi varud kestavad hinnanguliselt veel mõnikümmend aastat ning selle põletamine tekitab soovimatuid saasteaineid. Lisaks vajab Eesti suuremat energeetilist sõltumatust naaberriikidest, eriti ida poolt, ning võimalik uus suuremahuline ekspordiartikkel oleks vajalik kogu riigile.

Lähemal uurimisel, lugemisel ja spetsialistidega konsulteerimisel on aga selgunud, et kõnealune tuulepark ei lahendaks ühtki eelnimetatud vajadust, tehes olukorra hoopis raskemaks. Lisaks on hiigeltuulikutel rida inimesele ja elukeskkonnale kahjulikke mõjusid, millele alles hakatakse mujal maailmas tähelepanu pöörama.

Arendajad ei ole kahjuks paljudele küsimustele rahuldavaid vastuseid andnud. Viidatakse projekti varasele staadiumile. Ei ole kontakteerutud Eesti Energiaga ega Vattenfalliga, Rootsi energiafirmaga, kellele väidetavalt plaaniti Hiiumaal toodetud energiat müüa. Puudub info energia võimaliku transpordi, ülekandeliinide, kaablite jm kohta.

Eesti teadlaste ja energeetikute arvestuste kohaselt ei ole 500 MW Hiiumaa tuulepargi ühendamine Eesti elektrivõrku reaalne. Ühendumine Rootsi on seotud tõsiste probleemidega, mille kohta arendajal tänasel päeval väidetavalt lahendused puuduvad. Samas aga püütakse leida maaomanikke, kes nõustuksid oma maid arendajale müüma või rentima.

Arvestades kõnealuse projekti majanduslikke, energeetilisi, juriidilisi, keskkonna, tervise ja riikliku julgeoleku alaseid aspekte, otsustati Sõru muuseumis toimunud rahvakoosolekul hakata korjama allkirju Hiiumaa hiigeltuuleparkide vastu.

Kolme kuu jooksul reageeriti üleskutsele väga aktiivselt. Märtsi keskpaigaks oli allkirju kogunenud nii paberil, kui internetis ligi 8000, enamus neist Hiiumaa inimestelt. Tahame siinkohal öelda tänu kõigile, kes meie ühise kodusaare huvide eest on tegutsenud, kaasa mõelnud ja toetust avaldanud.

Hiiu-, Saare-, Lääne- ja Pärnumaa maavanemad on alustanud ühise maakondadevahelise taastuvenergeetika teemaplaneeringuga. Loodame, et see kaitseb nii Hiiumaa, kui Eesti rahva huve.

Praeguseks hetkeks on AS-i Raunisaar projekti ametlik arendamine peatatud. Siiski tahan kõiki lugejaid kutsuda üles valvsusele, mõtlema, uurima, enne oluliste otsuste langetamist spetsialistide ja tuttavatega arutlema. Ja hoidkem kokku! Meil on ühine kodusaar, mille elutingimustest ja positiivsest arengust oleme ju kõik huvitatud.

Taavi Ugami artikkel Emmaste valla lehes

Rosinante avastas Spengleri / Rosinante discovered Spengler

2009-03-29T01:05:00.012+02:00

Tere taas,

mõtlesin, mis ma mõtlesin - Eesti ajakirjanduses pole vahepeal tuulepargi teemadel suurt sõna võetud, seega pole ka suurt midagi teile kirjutada, kaks meest on küll Postimehe veergudel rohelistest tõdedest ja rohelistest valedest juttu teinud, kuid nende kirjutiste sisu polnud pooltki nii huvitav kui see, kuidas kommentaarides härra Strandbergist ühtäkki mõmmi sai. Jah, imelik, et see tekitas hoopis suuremat furoori kui teema ise. Ning kommentaarides läks justkui see päris tõdede lajatamine alles lahti, kõige muu seas kirjutas härra Strandberg ka niimoodi: "Emotsiooni ei maksa rahasüsteemides ja majanduses alahinnata sest majanduse näol ongi tegemist täiesti emotsionaalse valdkonnaga." Ja ilmselgelt on tal õigus, vähemasti nii arvab Rosinante, jah, vaene hobu on viimastel nädalatel õige pisut imelikuks muutunud, mõtlen temaga arsti juurde minna, tea, kas sellele asjale üldse ravi leidubki... Aga enne jutustan teile, milles asi.

Niisiis, sattus talle miskitmoodi kuskilt kapjade vahele Oswald Spengleri raamatu "Õhtumaa allakäik" refereering, Eesti Kirjanduse Seltsi poolt 1940. aastal välja antud. Ja nüüd ta käib mul siin toas edasi-tagasi ning seletab muudkui, et meie tsivilisatsioon on hukule määratud ja nõnda edasi. Ma kohe ei tea, mida temaga peale hakata - ühest küljest tuleks säärastele asjadel mõelda, eriti kui kuuluda viimaste rüütlite hulka, või vähemasti rüütlite hobuste sekka, ent kuskil on piir! Rosinante on sellest ideest niivõrd endast välja viidud, et ta ei söö, ei joo, ei tunne huvi muude asjade vastu peale selle Spengleriraamatu. Küllap annab midagi ette võtta, püüan temaga vestelda. Natukene suutsin talle juba viimases Akadeemias leiduvast Raivo Palmaru artiklist "Tegelikkus, mida me loome" ette sööta, nii, et ta isegi natukene kuulas mind. Võib-olla varsti saan ta niikaugele, et ta nõustub minuga jälle mereäärde kappama tulema, kes teab.

Ahjaa, seda ka, et allkirjade üleandmised on kulgenud väga kenasti.

Kübaraviipeni,
Kohalik Don

Kiivitaja on kohal! / Lapwing has arrived!

2009-03-17T11:46:00.010+02:00

Tere taas,

päikesepailine tervitus Hiiumaalt! Mõned teist kindlasti mõtlevad, et miks ma pole siia ammu kirjutanud, et vahepeal on härra Pärnits üsna kõneka lause meediasse paisanud ning kõik katastroofikartlikud peaksid nüüd hundiratast viskama ning rõõmust rõkkama. See lause oli selline: "Tahame praegu Ida-Virumaal tuulepargi valmis ehitada. Hiiumaa osas arvan ma, et see on hell teema ja las valimised on ära ja siis hakkame majanduslikku poolt arvutama." Poliitika, valimised, äri, raha, kasum, võim ja nõnda edasi. Aga põhjus, miks ma siin sel teemal pikalt heietanud pole, seisneb selles, et Hiiumaale hakkab jõudma kevad. Jah, rongad lendavad pesa materjal nokas üle metsa ja teevad kõiksugu imelisi-imelikke hääli, rebased püüavad sulavatel põldudel hiiri, põdrad tatsavad üle taluhoovide, külakassid märgistavad märtsi, lumikellukesed tärkavad, õhus on kõikehõlmavat kevadet.

Härra Pärnits ja teised hiiglaslike plaanide haudujad võiksid mõneks päevaks siia tulla ning kevadises metsas jalutada, meie poolt matkajuhid ning kuum tee - et Te mõistaksite mida tähendavad sõnad puutumatu loodus, mets, puu, lill, lind, kala, meri, tuul, päike, lumi ja nõnda edasi. Kui peas keerleb vaid sõna "raha" ja viimati käidi looduses suvila tagahoovis, ega siis mingit mõistmist loota olegi... Niisiis, lähen nüüd taas õue. Hiiumaa kevad kutsub.

Terviseid saates
Kohalik Don

Kirjad Jaanile / Letters to Jaan

2009-03-12T17:48:00.010+02:00

Allkirjad ja Saturn / Signatures and Saturn

2009-03-09T11:10:00.027+02:00

Tere taas,

lõunapausilt saadab terviseid Kohalik Don, seekord Tartu linnast. Õues on põrgulikult libedad tänavad ning inimesi lendab siuh ja viuh pikali, loodame, et eestimaine lehmapiim on meie luud tugevaks teinud ja kiirabi peab vaid kriimustustega tegelema, ja pesumasin sopaste mantlitega. Eks elus ole ka nii, et aeg-ajalt külmetab ja sulab kordamööda ning eluteele võib tekkida jää, mis isegi liiva ja soolaga kaetuna võib alt vedada. Nii on juhtunud ja juhtub ka edaspidi, arukas oleks sellega leppida, ent mitte jääd provotseerima minna - arukas on ettevaatlikult samme seada ning kogemusest õppida - kes korra jääl siruli käinud, ei lähe enam jääga ülbitsema, nagu mu kadunud vanaema ikka tavatses ütelda. Õnneks on Rosinante võitnud paar aastat tagasi ka hobuste iluuisutamise karikasarja kulla ning meil on koos väga lõbus jäistel Tartu tänavatel uisutada.

Nüüd aga asjast. Kätte on jõudnud niisiis märtsikuu, allkirjade üleandmishetked on ukse ees. Allkirju on kokku andnud üks tore seltskond inimesi, tänase seisuga 7517 inimest, natukene rohkem kui Tartu maratonil osalejaid. Mõelge hetkeks, kuidas kõik allkirja andnud suuskadel üle lumise maa vuhisevad... See vuhin oleks vast isegi vingem kui tuulegeneraatori tiibade vihin! Või mis teie arvate? Paberi peal on oma allkirja hiigeltuuleparkide rajamise vastu Hiiumaale ja saare rannikumerre andnud 3989 ja elektrooniliselt 3528 inimest. Kõik allkirjad kandsin tabelitesse ning salvestasin infokandjatele. Nende kokku kogumine ja vormistamine võttis minu elust küll päris piraka tüki, kuid ma tunnetan enesel vastutust - Kohalik Don ei ole mingi muidumees, vaid ikkagi õilis Hiiumaa rüütel.

Ent pärast mitu kuud kestnud teavitustööd leidub ikka veel inimesi, kelle avalikud sõnavõtud mu meele kurvaks teevad. Teinekord õhtuti ma mõtlen, kui palju inimesi antud probleemi (sajad kõrged tuulegeneraatorid Hiiumaal ja saare lähistel meres) üldse enesele ette kujutada suudavad... See on justkui mõne planeedi mõtetes ettekujutamine, no püüdke mõttes kujutleda näiteks Saturni - kujuteldamatu!

Toon teile mõne näite kirjatükkidest, mis mind viimasel ajal kurvaks on teinud:

Katrin Metsand, Hiiu Leht 6.märts 2009
Artikkel pealkirjaga "Armastus valge ingli vastu otsas?"

„Mina kirjutasin ka eitusele alla, Kodukandi peol, olles suuresti mõjutatud Kristi Ugami tulisest kõnest. Võtsin protestilehe koju kaasa, et aastavahetusel oma lastelt ja sõpradel sinna allkirju koguda. Ärge küsige minult, kui palju sinna alla kirjutati, aga kommentaarid, mida kuulsin, panid mind mõtlema ka teist ja kolmandat moodi."

„Viimati loetud artikkel lubab arvata, et nende ingliskeelsete poistega võib asja arutada küll. Kas oleme paranoilised igasuguse asja vastu, mis kuidagi vene moodi kõlab, aga ilus ja sile inglise keelt kõnelev, targalt ja tähelepanelikult meiega suhtlev ameeriklane või kanadalane väärib vähemalt ära-kuulamist?“

Ning teine arvamusavaldus:

Kati Murutar, Horsemarket.ee "Hiiumaa Kaheksas Lugu. Tuulepark ja püsiväärtused."

"Minule on alati tuulegeneraatorid sümboliseerinud uhket iseolemist, hakkamasaamist ja olemas oleva arukat kinni püüdmist ja rakendamist. [--] Ideaalis võiks olla nii, et tuulisteks ilmadeks on püsti nüüdis-don-quijottede silmarõõmuks tuulegeneraatorid - katusel on targu ka päikesepatereid - ning emake loodus hoiab siis ise meie põrandakütted ja boilerid, veepumbad ja lambid särisemas olenemata suhetest naabritega ning rahalisest võimest üldse midagi osta."

"Ju vist on tegemist sedasorti rahva psüühikaga, kes on suisa geneetiliselt kohanenud kiiresti-kiiresti kahe sõja vahel, enne järjekordset okupatsiooni maailmalt vastu võtma ja kinni püüdma kõik parima, mis seal leida on. Sest see jätab ellu. Aitab järjekordsest sõjast ja kriisist läbi tulla."

"Mis puutub aga hiidlaste tuulepargi-kartlikkusse, siis taamal näha oleva Dagö pealinna Kärdla rahvale - aga kus mujal kui seal nende võim ja vaim kontsentreerub - tuleks ilmselt tulevast tulu tõotada. Kui Eesti iseseisvus ja rahvuse püsimine omajõulise energia abil on liiga väike boonus, siis võetagu Shetlandi saarelt eeskuju - mitte üksnes ponisid. Selle eest, et shetlandi-omad lubasid naftajuhtme oma aia tagant ja alt läbi, saavad nad väikest, aga pidevat füüri. Ja brasillerodega on sama lugu. Alguses tundus Sao Paulo tohutusuure surnuaia kohale päikesepatarei paigaldamine pühaduse teotusena. Pärast seda, kui iga kadunukese omastele lubati tasuks Brasiilia päikese elektriks pööramise võimaldamise eest kompensatsiooni, hakkas neile hoobilt tunduma, et päikese patarei lausa sobib surnuaia kohale. Andke hiidlastele eurosid - ja nad annavad palju edulisemalt nõusoleku laidudele-rannikualadele tuulepark püstitada. "

"Aga neutraalseis vetes teevad tuuleveskid aina head - nagu Suusteri lopsakad värvilised hobud Hiiumaa elujõu ja kestmise kinnitusena. Iga selline oaas aitab meil tuleviku poole tiksuda. Kui iseseisvust ja kestmist tagavad hiid-tuulikud tunduvadki alguses koledad, mõttetud ja jube kallid, siis meenutagem, mis juhtus mobiiltelefoni ja automobiiliga. Moblad olid samuti esmalt kohutavalt kallid - nüüd aga enesestmõistetavad tarbeesemed. Autod on meie külge kasvanud käe- ja jalapikendused - mille asemel aga võivad pärast nafta ära põletamist üsna tõenäoliselt - vähemalt osaliselt - tagasi tulla hobused."

Ja nüüd minu tagasihoidlikud kommentaarid:

Katrin Metsandi lugu on seotud Eesti esimese tuulegeneraatori püstitamise looga, mis ilmus kümmekond aastat tagasi Hiiumaa kohalikus lehes ja kandis pealkirja "Valge ingel ripsutab tuulega tiiba". Metafoorina on see ju imeilus, ent ma ei ole kindel, kas ilmalik armastus inglitele loeb... Tuule ja ingli suhtest võin ma ju veel aru saada, ent ses pole kohta inimesel. Sellele mõttele semiootiliselt lähenedes võib aga veel kõiksugu huvitavaid paralleele leida. Seda ma siin aga praegu tegema ei hakka, lõunapaus saab enne läbi. Kokkuvõtteks ütleksin vaid, et samal leheküljel Katrin Metsandi kirjatükiga ilmus Asko Künnapi artikkel "Tuult fooliumist tiibadesse", mis "ingliskeelsete poistega" ükskõik missuguse asja arutamise suisa vastumeelseks muudab. Ometi käisin ma AS Raunistali pressikonverentsil ning esitasin usinasti küsimusi, sain aimu, et Martin Ritchie ning Christian Wray on väga vastutulelikud, nad ütlesid korduvalt, et nad absoluutselt arvestavad kohalike arvamust, ning et nad kindlasti korraldavad kohalikega kohtumisi ning võtavad kuulda kohalike muresid. Küll on tore! Ootan pikkisilmi.

Väga austatud Kati Murutari kirjatükk on küll mitmekülgne ning kenasti piltidega täiendatud, ent sisu kipub natukene õõnsaks jääma... Võtke kasvõi lause "Kui Eesti iseseisvus ja rahvuse püsimine omajõulise energia abil on liiga väike boonus, siis võetagu Shetlandi saarelt eeskuju - mitte üksnes ponisid." Rahvuse ja keele püsimajäämise jaoks on niisiis vaja elektrit! Minu meelest tehti lapsi ka pirruvalgel, või mida arvate teie? Kas pole silmakirjalik kõneleda 1,3 miljonilise rahvuse püsimajäämisest sidudes see maailma kõige ilusama saare lagastamisega? Teine lause "Kui iseseisvust ja kestmist tagavad hiid-tuulikud tunduvadki alguses koledad, mõttetud ja jube kallid, siis meenutagem, mis juhtus mobiiltelefoni ja automobiiliga." jätkab silmakirjalikkusega. Lausa valus on lugeda, mu rüütlisüda on lausa lõhkemas.

Pean vajalikuks teile teada anda, kuidas läheb meie sugulastel Permi-Komidel, nimelt kuulduste põhjal suletakse Permi-Komis aktiivselt kultuuri- ja täiendava hariduse asutusi ning rahvakultuurikeskuseid. Koolides ei ole võimalik enam õppida permi-komi keelt, pannakse kinni Permi-Komi kirjastus, teater, kinokeskus ja nõnda edasi. Ka meil siin Eestis oli arutlusel emakeele tundide arvu vähendamine... Me peame silmas pidama ajalugu, me peame kuulama oma südant - elekter ei ole see, mis iseseisvuse ja kultuuri säilitab - see on iseseisvus oma mõtetes, see on püsiväärtuste nagu looduse ning tervikliku kogukonna säilitamine, see on KINDEL EI hiiglaslikele tuuleparkidele UNESCO kaitse alla kuuluval saarel! Hiidlased ei taha eurosid, hiidlased tahavad oma peaga mõelda ja ise oma elukeskkonda kujundada.

Nüüd asume Rosinantega taas Hiiumaa poole teele, uisutame ses mõnusas märtsituisus, mis kirjutamise ajal väljas sadama on hakanud. Teeme paar piruetti ning rõõmustame saabuva kevade üle. Ahjaa, oleksin unustanud: sel kolmapäeval kell 12.00 annab liikumine Võitlus Tuuleveskitega üle allkirjad Hiiu maavanem Hannes Maaselile ning sel neljapäeval kell 12.30 Riigikogu esimehele Ene Ergmale. Hea, et allkirjade andmine leiutati, need 7517 inimest ei mahuks ära ei Hiiu maavalituse majja, Leigri väljak 5, ega ka Riigikogumajja Lossi plats 1a, aga kohal olen kindlasti mina, Kohalik Don ja mu truu sõber Rosinante ning allkirjad ka.

Kübaraviipeni,
Kohalik Don

TÄNA energeetika ümarlaud Kärdlas, kell 13

2009-02-20T12:09:00.001+02:00

Arutame veelkord.

Kaks kohtumist sel kuul veel ees / Two meetings this Month to come

2009-02-17T14:41:00.011+02:00

Tere taas,

teid tervitab Kohalik Don, seekord on põhjust rõõmustada kahe väga olulise kokkusaamise üle, mis leiavad aset juba sel kuul. Esimese neist kutsub kokku Hiiumaa Omavalitsuste Liit, teise AS Raunistal.

Järgnevalt mõlema sündmuse informatsioon, pange aga märkmikusse kirja:

Reedel, 20.veebruaril leiab Kärdlas, Sihtasutus Tuuru maja II korruse õppeklassis aset energeetika-alane ümarlaud, algusega kell 13:00.

PÄEVAKORD

13.00 Avasõnad Jüri Lauter, Hiiumaa Omavalitsuste Liit

13.05 – 13.30 Kokkuvõte ASPIRE projektist Matti Lüsi, energia töörühm

13.30 – 13.50 Taastuvenergeetika alane planeering Hannes Maasel, maavanem

13.50 – 14-10 Kodukant Hiiumaa taastuvenergiast Ester Tammis, juhatuse liige

14.10 – 14.25 Kohvipaus

14.25 – 15.20 Ümarlaud, kus räägitakse:

- erinevate arendusprojektide hetkeseisust;

- ASPIRE kogemusest ja nende rakendamisest;

- TRANSPLAN lõpetamisega seotud tegevused;

- edaisisest tegevuskavast.

15.20 – 15.30 Kokkuvõte

- - -

Hiiumaal tuuleparke arendav AS Raunistal kutsub 25. veebruaril Tallinnasse Lõõtsa tn 6 kl 10 algavale pressikonverentsile.

Hiiumaa tuulepargi arendamist puudutavatele küsimustele vastavad Kanada firma Greta Energy INC finantsjuht Martin Ritchie ja finantsanalüütik Christian Wray.

- - -

Jääme ootama.

Kübaraviipeni,
Kohalik Don

Tuuleenergia arenguprobleemid teemaks Riigikogus / The Developing Problems of Wind Energy was discussed in Parilament

2009-02-14T01:01:00.002+02:00

Kolmapäeval, 11.veebruaril 2009 toimus Riigikogu infotund, millest järgnev katkend:

Esimees Ene Ergma

Järgmine küsimus on kolleeg Aleksei Lotmanilt majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Palun!

Aleksei Lotman

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Koalitsioonilepe näeb ette taastuvenergia teemaplaneeringu ettevalmistamist. Paraku pole seda seni tehtud. Üleriigilise planeeringu puudumine on põhjustanud arvukaid konflikte tuuleparkide arendamisel, sest arendajad kipuvad kavandama tuuleparke ka selleks sobimatutesse kohtadesse. Tekivad konfliktid, sest ühest küljest, nagu ma ütlesin, tahetakse parke rajada sinna, kuhu nad ei sobi, teisest küljest ei ole arendajal ka mingit kindlust, kuhu nad üldse sobivad, sest riik on oma töö tegemata jätnud ega ole sellist planeeringut teinud. Kas ministril on kavas hakata lõpuks koalitsioonilepet selles punktis täitma?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Aitäh! Loomulikult täidab minister koalitsioonilepingut kõikides punktides, mis kuuluvad tema valdkonda. Aga kommentaariks ütlen, et ma usun, et te peate silmas Hiiumaale kavandatavat tuuleparki. Minu meelest läheme me väga libedale teele, teele, mis ei anna mingit tulemust. Kui rääkida kõikehõlmavast üleriigilisest teemaplaneeringust ja tema mõjust ning kohalike omavalitsuste õigusest langetada otsuseid, mis neil planeerimisseaduse järgi on, siis ma ausalt öeldes ei saa aru, kui Hiiumaa kohalik omavalitsus, kes kehtestab oma valla üldplaneeringu, ei ole nõus, kuidas on siis võimalik kohalike elanike arvamust mitte arvestada. Kui me veeretame selle palli kuhugi Tallinnasse, veeretame vastutuse mingile imeteemaplaneeringule, mis annab kõikidele küsimustele vastused ja lahendab kõik küsimused, siis ma tõsiselt kardan, et tekib selline olukord, nagu oli nõukogude ajal, kui Moskvas keegi otsustas, et kuskil tuleb hakata fosforiiti kaevandama, kuskil tuleb mingisugune suur kompleks püsti panna jne. Ma arvan, et niivõrd kui meil praegu planeerimisreeglistikku on, on omavalitsustel siin ju vetoõigus.

Esimees Ene Ergma

Nüüd on kuus kohapeal registreeritud küsimust. Alustab kolleeg Marek Strandberg. Vabandust, Aleksei Lotman! Palun teha kiiremini, kui te soovite täpsustavaid küsimusi esitada! Palun, Aleksei Lotman, esimene täpsustav küsimus!

Aleksei Lotman

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Ministri vastus oli sedavõrd ümmargune, et pani ka minu mõtted veerema kuskile mujale. Härra minister! Teid on üleriigilise teemaplaneeringu küsimuses kindlasti keegi eksitanud. Loomulikult tuleks seda ette valmistada vastavalt planeerimisseadusele ehk kohaliku rahvaga konsulteerides ja omavalitsuste arvamusi arvestades. Küsimus on selles, et selle puudumine ei võimalda näha valdkonda tervikuna. Lisaks sellele olete te varem korduvalt lubanud, et tuuleparkide merre rajamise probleemistik lahendatakse sadamaseadusega. Paraku, nüüd on eelnõu siin majas ja, üllatus-üllatus, see sadamaseadus, nagu nimigi ütleb, tegeleb ainult sadamatega, milles iseenesest ju midagi erilist ei ole. Aga miks, härra minister, olete te seda auväärt kogu varem, pehmelt öeldes, eksitanud, öeldes, et sadamaseadus lahendab kõik need probleemid, mis on tuuleparkide merre rajamisega seotud?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Aitäh! Loomulikult ei ole ma isegi mõelnud seda auväärt kogu kuidagi eksitada. Tõepoolest, alguses oli kava (ma arvan, et see oli, võib-olla ma eksin, rohkem kui aasta tagasi) püüda sadamaseaduses käsitleda ka kõiki muid vette või merre rajatavaid ehitisi. Selgus, et see ei ole väga tark või lihtsalt teostatav plaan. Selle tõttu leiti, et las sadamad kui veerajatiste üks liik jäävad oma seadusesse ja avamere tuuleparkide kohta on vaja eraldi seadust. Minu poolt on see seadus valmis, see on üsna keerulistel kooskõlastusringidel. Seal on nii juriidilisi küsimusi kui ka muid küsimusi. Ma loodan, et me lähiajal avamere tuuleparke puudutava seadusandliku raamistiku suudame tuua Riigikokku.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Aleksei Lotman, teine täpsustav küsimus!

Aleksei Lotman

Kas te täpsustaksite, lugupeetud minister, kas see seaduseelnõu on praegu juba e õiguses või mida see nimetatud kooskõlastusring tähendab?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Aitäh! Ma arvan, et ta on kolmandal kooskõlastusringil Justiitsministeeriumis. Järelikult on ta e õiguses juba üsna pikka aega olnud.

Esimees Ene Ergma

Nüüd kuus kohapeal registreeritud küsimust. Kõigepealt kolleeg Marek Strandberg.

Marek Strandberg

Aitäh! Hea minister! Meenutan, et detsembri alguses oli majandusministeeriumis kokkusaamine majanduskomisjoni ja majandusministriga. Majandusminister oli toona küll väga veendunud, et seda asja ehk tuuleparkide rajamise probleemi on võimalik lahendada sadamaseadusega, ehk jutt mingist aastapikkusest arutelust ei vasta ka päris tõele. Aga minu küsimus on taas seotud selle üleriigilise planeeringuga. Kas teie meelest üldiste ja arusaadavate reeglite ja mehhanismide puudumine takistab praegu Eestisse kümnete ja kümnete miljardite kroonide suuruse välisinvesteeringu tulekut või lihtsalt investeerimist seoses tuuleparkidega või mitte ja kas majandusministri asi on selliseid investeeringuid toetada või planeeringuid vältides tegelikult neid investeeringuid takistada?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Loomulikult on meie huvi, et tuleksid suured investeeringud, aga ma ei seoks seda sellega, nagu teie kogu aeg trummi taote, et mingisugune üleriigiline teemaplaneering toob meile kümnetes ja sadades miljardites kroonides välisinvesteeringuid. Ma veel kord kordan, et investeerimine taastuvenergiasse on eripalgeline. Üleriigilise teemaplaneeringuga tegeleb Keskkonnaministeerium, kellel on selles valdkonnas koos Eestimaa Looduse Fondiga laialdasi kogemusi. Kümme aastat tagasi tehti erinevaid üleriigilisi teemaplaneeringuid. Me teame nende tulemusi. Seda võib teha, aga ma ei seoks kõikehõlmava üleriigilise teemaplaneeringu küsimust suurte investeeringutega ja investeeringutega taastuvenergiasse. Ma arvan, et kui rääkida üleriigilisest visioonist, siis minu arvates piisaks üleriigilisest planeeringust, mille ettevalmistused ju käivad. Teemaplaneering, millega alates Häädemeestest kuni Kõpu tipuni planeeritakse võimalikke tuuleparke, on suhteliselt tarbetu. Ma arvan, et me saaksime seda protsessi märksa targemini üles ehitada. Aga ükskõik kuhu neid tuuleparke ehitatakse, ma ei kujutaks ette, et omavalitsuse üldplaneering ei oleks siin kõige olulisem. Teisisõnu: tuleb arvestada omavalitsuste huve ja omavalitsuste elanike seisukohti. Üleriigiline teemaplaneering ei saa kunagi üle sõita omavalitsuste üldplaneeringust. Kui kommenteerida teie ettepanekut (te olete selles järjekindel olnud), siis see tähendab täiendavaid n ö bürokraatlikke protseduure investeeringute Eestist eemalepeletamiseks. Ma ei soovitaks seda teed minna.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Mark Soosaar!

Mark Soosaar

Lugupeetud minister! Hommikuti, kui päike tõuseb ja tuul puhuma hakkab, saadab üks Märjamaa isetegevuslik luuletaja mulle mobiiltelefoni epigramme. Hiljuti tuli selline epigramm, et õhumüüjatel on tuulikud püstitatud rannaliivale. Tema epigrammid tekitavad hea meele ja hea tuju, aga näiteks Häädemeeste rahvas on praegu üsna tagajalgadel selle tuulepargi tõttu, mis kavatsetakse rannikualale püsti panna. Ka vald on üsna selgelt öelnud, et Natura alale, turismipiirkonda ja lindude rändekoridori selline tuulepark ei sobi. Aga riik ju energiat vajab. Häädemeeste rahvas on jälle väga ühel meelel: parem, kui see oleks kuskil mujal, mitte nende valla territooriumil. Planeerimisseaduse üks peatükk, mis käsitleb üleriigiliselt tähtsaid objekte või rajatisi, näeb ette ...

Esimees Ene Ergma

Küsimus, palun!

Mark Soosaar

Jah, ma küsin kohe.

Esimees Ene Ergma

Kohe!

Mark Soosaar

Kohe. Kas me ei peaks sellesse seadusesse, üleriigilisse objektide nimekirja panema ka tuulepargid? Praegu neid seal ei ole.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Ma ei kujuta seda ette. Tuulepark on näiteks ka ühemegavatiline tuulepark Virtsus. Kas tegemist on üleriigiliselt tähtsa objektiga? Kas ka väikese tuuleveski puhul, mida talunik võib teha oma õuele, et saada sealt elektrit, on tegemist üleriigiliselt tähtsa objektiga? Tuuleparkide puhul on, uskuge mind, ka palju tuult, sellist asjatut tuult. Räägitakse kümnete või sadade miljardite kroonide suurustest investeeringutest. Ma olen alati kõigile öelnud, eriti välisinvesteerijatele, et minu uks on avatud, selleks et kohtuda nende inimestega, tutvustada Eesti plaane, tutvustada Eesti seisukohti, rääkida taastuvenergia arengutest Euroopa Liidus ja sellest, kuidas Eesti kavatseb neid plaane täita. Aga millegipärast need kümnete ja sadade miljardite kroonidega investeerijad ei tule majandusministri juurde, et koostööd arutada. Võib-olla peaksime me koos minema nendesse omavalitsustesse, kus tegelikult on sellised takistused? Mida seal teha annab? Samas saan ma hiidlastest väga hästi aru. Minule tundub isegi majandusministrina sümpaatsena seisukoht, et me peame säilitama oma loodust. Mõned asjad tunduvad terve mõistuse seisukohast, kui õige kaugelt vaadata, olevat täiesti läbi mõtlemata ka investeerijatel. Ma ei kujuta ette, mis siis saab, kui keegi tuleks ja väidaks, et ta on ära mõõtnud, et Vabaduse väljakul, kus praegu ehitatakse, on tohutult palju tuult, ja Strandberg ütleks, et tal on kümne miljardi krooniga investor, kes tahab sinna tuuleveski püsti panna. Mis me siis teeme, kas ehmatame ära ja ütleme, et teeme üleriigilise teemaplaneeringu, kuna Savisaar ei tee planeeringuid Vabaduse väljakule nii, nagu näevad ette need investorid? No me ei võta seda tõsiselt!

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Toomas Trapido!

Toomas Trapido

Aitäh! Hea minister! Ma loodan, et teie suhtumine tuumajaamade rajamisse on niisama vaba ja te lasete neil isetekkeliselt ja ilma eriliste planeeringuteta tekkida. Aga minu küsimus on natuke laiem. Nimelt, 26. jaanuaril s.a loodi Rahvusvaheline Taastuvenergia Agentuur. Selle loomisest võttis osa 75 riiki, kes astusid selle liikmeks. Eesti nende hulka ei kuulunud. Kohal oli 120 delegatsiooni, oli ka Eesti delegatsioon, kuid nagu Guatemalal ja võib-olla veel mõnel riigil kuulus Eestil sinna ainult üks diplomaat. Minu küsimus: miks Eesti ei liitunud taastuvenergia agentuuriga ja miks teie juhitavast ministeeriumist ei olnud seal esindajaid?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Aitäh! Kui te lubate, siis repliik tuumajaama kohta. Ma arvan, et tuumajaam on küll Mark Soosaare nimetatud üleriigilise tähtsusega objekt. Sellega olen ma täiesti päri, võrreldes ühemegavatilise tuulikuga kuskil Virtsu rannal. Muide, mis puudutab Rahvusvahelist Taastuvenergia Agentuuri, siis meil ei ole ühesugune informatsioon. Minu teada on tänaseks liitunud selle initsiatiiviga, mis tuli Saksamaalt, Taanist ja Hispaaniast, 21 riiki. Ettepandud põhikirja järgi loetakse see agentuur tekkinuks, asutatuks, kui ühinenud on 25 riiki. Eestil on kavas sellega liituda, dokumendid on Välisministeeriumis ettevalmistamisel. Tegemist on rahvusvahelise leppega. Rahvusvahelise leppega liitumine käib täpselt nii, nagu Eesti seadused ette näevad. Küsimus ei ole selles, kas üks Jaan või Juhan oli kuskil koos mõne Guatemala inimesega kohal ja äkki liituski ära. Igal juhul on meil kavas sellega liituda, ettevalmistused käivad. Loogiline on, et selle liitumisotsusega peame tulema ka siia saali.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Rein Ratas!

Rein Ratas

Tänan, austatud proua esimees! Hea minister! Kohalikud elanikud ja nii mõnigi huvigrupp vaidlustavad päris sageli tuulikuparkide ehitamise plaane, mida siin täna on ka mainitud. Kuna päris hästi töötab ka NIMBY sündroom, aga puudub elanikkonna võimalikult varane informeeritus neist kavandatavatest tuulikuparkidest, sellepärast, hea minister, lubage küsida: koalitsioonileping koalitsioonilepinguks, aga kas tuulejõujaamade arengukava ikka tuleb või ei tule? Olen rääkinud.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Aitäh! Kindlasti tuleb energeetika arengukava, mis tegeleb oluliste küsimustega, taastuvenergia, sealhulgas tuuleenergia küsimustega, käsitleb seda, kuidas motiveerida põhjendatult investeerima taastuvenergiasse, sealhulgas tuuleenergiasse. Mis puudutab n ö kõikehõlmavat teemaplaneeringut, siis meil on jätkuvalt tööjaotus hea kolleegi Jaanus Tamkiviga. Aga nii nagu Jaanus Tamkivi kahtlen ka mina praegu sellise asja kõikehõlmavuses, nagu rohelised seda välja pakuvad. Ma usun, et üleriigiline planeering, mida me läheme uuendama, võiks olla täiesti piisav, et määrata kindlaks sellise täpsusega, nagu üks üleriigiline planeering kindlaks määrab, kus võiks tegelikult olla huvi võimalikeks energeetikaalasteks investeeringuteks laiemalt. Kindlasti võiks ta seda käsitleda. Täiendav teemaplaneering (ma olen korra siin sellest rääkinud, aga võin veel rääkida) tehti kümme aastat tagasi, kui tehti teatud rohealade teemaplaneeringut. Riik maksis raha. Kes seda tööd tegid? Lõpuks jäigi asi sinnapaika. Tehti aastaid, aga mis see tulemus on? Ei midagi. Omaette küsimus, kui me räägime planeeringutest (selles osas on valitsus võtnud endale aega, et mitte minna rabistades peale), on ikkagi kõik planeerimisalased õigusaktid koos ehitusalaste õigusaktidega. Me teame ju jätkuvalt seda, et üldine planeering jääb ennekõike ka omavalitsuste tasandil tihtipeale alla detailplaneeringule. Miks ta jääb, see on hoopis teine jutt. Seda võib rääkida teisel ajal.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Tarmo Mänd!

Tarmo Mänd

Tänan, proua juhataja! Austatud minister! Hiiumaast on nüüd juttu olnud. Ma julgen hiidlasena kinnitada, et seal on tõesti käivitatud aktsioon "Igale hiidlasele oma tuulegeneraator", st mulle ka. Aga ma ei taha seda ja teised hiidlased ka ei taha. Ärimehed on tuuleenergeetika tootmise sildi all teatavasti käivitanud suurejoonelise kinnisvaraprojekti, kus riiklik huvi praegu täiesti puudub. Kas te asjaomase ministrina tunnete endal siiski kohustust sellesse protsessi sekkuda ja inimesi mitte ilmaasjata ärritada? See asi kandub Hiiumaalt mandrile ja lihtsalt reserveeritakse maid. Kusagil peab olema tõkend.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Aitäh! Ma oma seisukohta laias laastus väljendasin, ma ei hakka seda hiidlastele kordama. Aga mida te mõtlete konkreetselt majandusministri sekkumise võimaluste all? Kui keegi investor pöördub Hiiumaa elanike poole, näiteks ka teie poole, härra Mänd, ja pakub teile generaatorit, kas te kujutate ette, kuidas ma majandusministrina saaksin sellisesse kahe inimese vahelisse suhtesse sekkuda? Kas ma võtan selle generaatori vahepeal endale? Mina ka seda ei taha, ma tahan, et Eesti inimesel oleks normaalne, keskkonnasõbralik ja puhas elekter nii täna kui ka kaugemas perspektiivis. Ma olen Hiiumaal käinud ja olen pakkunud, kui minu käest on ajakirjandus küsinud, et kui vald seda arutab, siis olen kindlasti valmis minema vallavolikogu liikmetele seletama riigi käsitlusi taastuvenergiast laiemalt, sellest, mida see tähendab. Eriti olen ma huvitatud kohtumisest nende investoritega, mitte investori esindajate esindajate esindajatega, vaid investoritega. Sellest olen ma küll huvitatud.

Esimees Ene Ergma

Palun, viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Jaan Kundla!

Jaan Kundla

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud minister! Mina ei ole kaugeltki selle vastu, et tuleb enam hakata kasutama tuuleenergiat ja muid taastuvenergia liike. Vastupidi, ma toetan seda väga. Kuid teadaolevatel andmetel hakkab suur hulk kõrgeid tuulikuid segama mere ja õhuseiret, mis on seotud riigikaitsega. Küsimus: kas tuuleenergia arendamisel ja seejärel tekkiva olukorra analüüsimisel on arvestatud riigi julgeoleku ja kaitseküsimustega?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Vastus on jaatav.

Esimees Ene Ergma

Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

- - -

Link protokollile, otseülekanne siin.

Järgmine rahvakoosolek tuleb Hiiumaal ükskord niikuinii! / Next open meeting on Hiiumaa will some day take place in any case!

2009-02-10T00:25:00.015+02:00

Tere taas,

oh seda õnne ja rõõmu, ikka veel Kohalik Don siinpool. Mul on vahepeal hakanud pealagi kiilanema, see on ühtelugu huvitav ja tüütu. Jah, ka mina saan vanaks ja suren kord ära. Natuke hirmus on sellele mõelda, ent puhas südametunnistus ja õilis igavesti elav hing ei lase mul selliste mõtete mõjul masendusse langeda. Kuidas saaksingi murest murduda või kurbtusele alla vanduda, kui Hiiumaal elab niivõrd palju toredaid inimesi, kes ei pidanud paljuks oma vabast ajast kokku tulla ning seda tuulepargindust arutada.

Järgnevalt laupäeval Käinas ette kantud ettekanded ning üks lindistus ka:

Nagu Hiiu maavanem Hannes Maaseli kõnest võis järeldada, olen ma nüüd kenasti ka ametlikult rüütliks löödud ning teistele Eestimaa maakondade rüütliteks pügijatele eeskujuks toodud. Oh seda õnne ja rõõmu ikka küll! Aga pikk tee on veel minna, ehkki maavanem andis oma maavanema-ausõna, et 3-5 aasta jooksul EI HAKKA HIIUMAAL MITTE MINGI ARENDAJA MITTE MINGIT TUULEPARKI RAJAMA, sest Pärnu-, Saare-, Lääne- ja Hiiu maavanemad peavad seni kaua aru ning ALLES SIIS VÕIB HAKATA MIDAGI TUULEPARKIDEGA ASSOTSEERUDES ARENEMA. Jutt käib siis varasemalt aastast 2012.

Üldiselt oli Käinas kohal ligikaudu sada inimest - aga ei pressi, ei arendajaid. Hea oligi, parem oli hingata. Rohkem oli kuulata, selgem oli mõista. Aga loomulikult ei olnud see viimane kokkusaamine, veel on igasugu materjali läbi närida ja seni kuni leidub väsimatuid Hiiumaasse armunuid, ei rauge ka Kohaliku Doni hoog.

Kübaraviipeni,
Kohalik Don

- - -

Pilt: Michael Kountouris

TÄNA Käina kultuurikeskuses arutelu, kell 14:00

2009-02-07T11:02:00.001+02:00

OLE KOHAL!

Näeme sel laupäeval - homme / See You on Saturday - Tomorrow

2009-02-06T13:57:00.009+02:00

Laupäeval, 7.veebruaril kell 14.00 toimub Käina Kultuurikeskuse suures saalis rahvakoosolek tuuleparkide teemal, pealkirjaga "Hiiumaa võimalused - plussid ja miinused"

Ettekanded:

Energeetika, Rein Oidram (TTÜ)
Mõjud elukeskkonnale
Mõjud inimese tervisele
Majanduslikud aspektid
Juriidilised küsimused
Nelja maavanema 6.veebruari kohtumisest
Julgeolekuteemad

Võimalus esitada küsimusi ja jagada informatsiooni.

Korraldaja: liikumine "Võitlus Tuuleveskitega"

Täpsem info: voitlustuuleveskitega@gmail.com

Õilis rüütel väisas Tallinna / Noble knight visited Tallinn

2009-02-06T01:04:00.014+02:00

Tere taas,

Kohalik Don siin, seekord pealinnast. Mõtlesime Rosinantega, et teeks ühe väikese reisi Tallinnasse, et pole ammu käinud. Suurt midagi võrreldes viimase visiidiga muutunud pole, Vabaduse väljak näeb natukene teistmoodi välja, aga muidu on kõik endiselt üldiselt asfalteeritud ning inimtihe. Ja palju autosid on ka, hobusega oli suhteliselt raske liikluses toime tulla. Õnneks on Rosinante intelligente olend ning harjus linnaga kiiresti, minul seevastu oli hulga raskem - millegipärast arvasid kaasliiklejad, et hobune ja rüütel ei sobi maanteele, ja niimõnigi vibutas meie poole rusikat.

Mind hämmastas, kuidas inimesed trammide ja autode ees ülekäiguradadel sammu kiirendasid ning poolrutakil teisele poole teed tõttasid, ehkki ülekäigurajad ongi neile mõeldes teedele maalitud. Eriti kahju oli mul vanematest inimestest, kes justkui võtsid kopsud õhku täis ja sööstsid, nii kiiresti kui jaksasid, et jumala eest, mitte allaaetud saada. Ja autojuhtide näod olid kole kipras. Keegi ei taha kellelegi ette jääda, kuigi valgusfooride taga passides läheb raudselt rohkem aega kui ülekäiguradade ees. Jalakäijatel justkui puudus täna eneseuhkus, olla jalakäija - ja minnagi üle tee omas tempos ja vaadata juhtide poole ning naeratada. Meie Rosinantega igal juhul naeratasime autojuhtidele küll, isegi kui signaali lasti, Rosinante arvas, et küllap see oli tervitushüüd - tore ju, kui rüütel ka linna käima satub.

Mis me siis linnas ka korda saatsime, suurt midagi, tegelikult. Aeg liigub siin linnas nii teisiti kui kodus, peab planeerima ja sättima, et kõik asjaajamised aetud saaks ning kellegi aega rohkem ei tarvitaks kui ette nähtud. Mõtlesime, et läheks käiks Mustamäel ja Õismäel - mõtlesime üles otsida loomaaia.

Aga loomaaeda me ei jõudnudki, jääb teiseks korraks. Kappasime autodevoolus mööda tänavaid ja maanteid, vaatasime vanu maju ning uusi maju, mis vanade majade tagant paistsid. Tallinn on nii suur, kappasime tunde, kuid tundus, et sel linnal polegi lõppu. Aga linn ei olnudki nii kole, kui räägitakse. Vaatamata hallile ilmale kohtasime oma teel ka naeratavaid inimesi ning tõttöelda tundusid mulle isegi Mustamäe majad ilusate ja omapärastena. Tagasi kesklinna jõudes hakkas juba hämarduma, seisime Swedpanga ees ja vaatasime Oleviste kirikut. Judin käis läbi meist mõlemast, kui kujutlesime kiriku kõrvale kümme tuulegeneraatorit. Igaüks omasoodu vehklemas. Sellest kujutlusest vapustatuna läksime kohvikusse istuma, õigupoolest, Rosinante jäi välja mind ootama, aga mina vajasin küll ühte konjakit, pealegi ei olnud ma roolis, vaid sadulas, ning võisin seda endale lubada.

Kohvikus oli vähe inimesi. Minu kõrvallauas istus üks kiilakas härrasmees, kes luges ajalehte. Ülejärgmises lauas istus üks daam ja sõi kooki. Jõin vaikselt oma konjakit ning unistasin rahust. Aga rahu mulle ei antud, tuli hoopis üks noor tütarlaps, kes küsis, kas ma juba tean Hiiumaa tuulepargisaareks muutmise plaanist. Ma tõusin krapsti püsti ning kergitasin elegantselt oma kaabut ja palusin tal istet võtta. Selgus, et tegemist oli ühe linlasega, kes Hiiumaale plaanitava hiidtuulepargi vastu allkirju kogub - tervitasin tema ettevõtmist. Ta rääkis õhinal, kuidas ta üle-eile oli raadiost kuulnud Lemming Nageli plaani näitustel osalemine lõpetada. Mulle tundus, et tüdrukule see plaan sugugi ei meeldinud, tema meelest ei muuda selline loobumine midagi, et kõik inimesed ju ei julge kunstniku töid tema ateljeesse vaatama minna, nagu too oma tööde nägemise ainsaks võimaluseks oli määranud. Et midagi tuleks kindlasti ette võtta, et kunstnik oma töid ikka edasi eksponeeriks. Ma ei osanud teda ses asjas aidata, aga soovitasin tal minna ka teiste kunstnike töid vaatama, et ta ei nukrutseks - mulle toob kunstinäitustel käimine alati lohutust. Saatsin ta Kullo lastegaleriisse, kus on praegu Harku ja Tabasalu noortekeskuste kunstiringide laste piltide näitus. Ja mis kõige toredam - üleval on ka Harku kunstinoorte ühe juhendaja Oivi Tulve näitus "Hiiumaa etüüdid".

Hea ikka, et Hiiumaad jäädvustatud on, need maalid lähevad juba vähem kui viie aasta pärast kõrgesse hinda. Tüdruk läkski, sest Kullo galerii oli eile kuueni lahti. Aga enne minekule asumist ta veel teatas, et nüüd saab Tallinnas allkirju Hiiumaa hiigeltuuleparkide vastu anda ka Vabaduse galeriis, aadressil Vabaduse väljak 6, see pidavat ka kuueni lahti olema, vähemasti tööpäeviti.

Aga nüüd ma mõtisklen siin isekeskis edasi, investeeringutest ja Hiiumaa Selverist ning sellest, kas see ikka jääb püsima kui inimesed linna ära kolivad. Ja kunstist mõtlen ka, aga majanduslangusest mitte, mul ei ole selleks täna lihtsalt enam jõudu.

Et kumb on parem, kas impressioon või depressioon? Kui unustada võõrsõnaraamatu pakutu ära ning võtta neid sõnu lihtsalt sõnadena - esimene pakub lahendusi, teine hävitab. Kas vaim või võim?

Laupäeval Käinas ehk kohtume ja saame selgust.

Kübaraviipeni,
Kohalik Don

TÄNA Vikerraadios Reporteritund, kell 14:05

2009-02-04T12:39:00.001+02:00

Räägitakse tuuleparkidest ja energeetikast.

Hülgelaul või luigelaul? / Seal song or swan song?

2009-01-29T02:06:00.008+02:00

Tere taas,

Kohalik Don siin, istumas ikka veel üleval ja mõtlemas maailmast ja inimestest ses. Mõtlen veel ka kodanikuühiskonnast, tõest ja õigusest ning hüljestest. Ma ei teagi miks just need kolm teemat mu meeli köidavad, kuid nii see on.

Hüljestest mõtlen ma seepärast, et käisin nädala alguses Rosinantega mereääres ratsutamas. Kuulasime hülgelaulu ühe väikese rahu poolt. Väiksena mõtlesin, miks on neile selline nimi pandud - rahu. Väike tükk maad meres, kus ei kasva sageli midagi peale paari kidura taimehakatise, aga kus ometi leidub niivõrd palju elu. Linnud ja hülged ja nende tegemised sel. Vastavalt aastaajale ja kõigele. Mõtlesin, kui vähe ma tegelikult loodusest tean - alles hiljaaegu arvasin, et kõred, need va juttselg-kärnkonnad elavad ka Käina lahes, kuhu planeeritakse seda va elektrijuhet, aga eksisin - neid leidub hoopis Pärnu lahe rannikul ning Kihnul, Ruhnul ja Manilaiul, Tallinna lähistelt olevat neid ka leitud.

Kui suur peaks olema looduskaitse aste, et Hiiumaale seda hiigeltuuleparki ei rajataks? Võime tuua ju näideteks öösorri ja merikotkaste olemasolu, aga kellele see loeb? Nägime Rosinantega üle-üleeile ka üht rebast ja üht põtra, ristparte ja tihaseid. Aga kellele see tegelikult loeb?

Ma ei tea.

Lugege parem seda alljärgnevat Eesti Ekspressi artiklit.

Kübaraviipeni,
Kohalik Don

- - -

Kaart: Hendrikson&Ko

EESTI EKSPRESS: Hiiumaa tuulepargi arendaja salatseb / The developer of Hiiumaa wind park is hugger-muggering

2009-01-29T01:49:00.009+02:00

Ekspress usutles e-posti teel Kanada firma Greta Energy pressiesindajat Ines Popovici. Mitmele olulisele küsimusele me vastust ei saanud.

Artikli täistekst Eesti Ekspressi veebiväljaandes

- - -

See pole läbi, kuni see pole läbi / It is not over, until it is over

2009-01-27T23:58:00.015+02:00

Tere taas,

ei olegi nagu midagi põhjapanevat teile täna kirjutada. Tasa ja targu, ikka tasa ja targu - kuid ikka edasi, ei ühtki sammu tagasi.

7.veebruaril kell 14.00 toimub rahvakoosolek Käina kultuurikeskuses, et võtta kokku, harutada lahti, mõõta, kaaluda, vaadelda, mõtestada ning edaspidiseid samme seada.

Korraldaja: liikumine "Võitlus Tuuleveskitega".
Koosolek on kõigile avatud.

Täpsem info: voitlustuuleveskitega@gmail.com

Kübaraviipeni,
Kohalik Don

TÄNA TV3-s saates "Tasakaal" kell 12:00

2009-01-24T10:15:00.001+02:00

Teemaks Hiiumaale plaanitavad tuulepargid.

Teade: Hendrikson ja Ko lükkab avaliku arutelu edasi määramatusse aega / Note: Hendrikson and Ko: public meeting will take place on undetermined date

2009-01-24T00:21:00.009+02:00

TÄNA Vikerraadios Uudis+, kell 12:15

2009-01-23T10:34:00.002+02:00

Räägitakse Hiiumaale planeeritava tuulepargi teemadel.

TÄNA TV3-s "Värske Ekspress", 21:25

2009-01-22T22:00:00.002+02:00

Täna külas roheline Marek Strandberg ja Kristi Ugam liikumisest "Võitlus Tuuleveskitega". VAATA SAADET SIIN!

Hülge möla, mis!? / Seal bushwa, huh!?

2009-01-22T01:31:00.027+02:00

Tere taas,

ja ikka jälle Kohalik Don siin. Selline lugu, et mul naabrinaisel käib see Eesti Ekspress, ja meil on selline kokkulepe, et kui tema on selle lugemisega ühele poole saanud, siis ta pistab selle minu postkasti. Aga kuna ta on 91-aastane ja tal ei ole plaadimängijat, siis ta andis mulle selle mingisuguse Ekspressi singlikogumiku, mida siin nüüd kuulan. Muidu harilikult kõlavad mu tagasihoidlikus toakeses Mozarti, Händeli, Tobiase, Pärdi, Griegi, Tüüri, Haydn´i ja teiste ilusamuusika loojate teosed, täna on aga tõeline erand. Nagu te ka seda lehte natukene alla poole kerides näete, on tänases Eesti Ekspressis tuulepargiplaanidest üks artikkel. Mõtlesin, et kuulaks, et mis muusikat need Ekspressi inimesed siis ka kuulavad.

Pean ütlema, et minu rüütlikõrv kuulis päris mitut päris head lugu, aga üks oli selline, et seda kuulasin kohe head mitu korda. Kuulasin ja mulle tuli meelde Hiiumaa.ee-s kommenteerinud "tige kala", tänu kellele nüüd seal uudisteportaalis saab rahulikult kirjutada sõnu nagu "valitsus", "politseinik", "linnuhäälitsus" ja nõnda edasi. Tige kala lihtsalt kirjutas portaali toimetajale, et "sorry vaan, aga miks siin normaalselt ennast väljendada ei saa?!", ja toimetaja vastas, testis veel tsensuuri maha võtmist lausega "Talitsege ennast", aga nii paljukest seda lõbu oligi, et nende kahe dialoogi ka teised lugeda saaksid - juba on see kommentaariumist kustutatud. Vähemasti on see alles, et tige kala ütles selle Omar Jõpiselja artikli peale, et see olevat "hülge möla" - peaks loodusemeeste käest lindistust küsima - ja võrdlema.

Aga nüüd on keegi kommenteerinud nii: "Kle Tom a mida muud, kui selline lause arvad Sa tuulegeneraatorite tootja kodulehelt leidvat? Et äkki kirjutavad, et on kahjulik või? Iga li*s kiidab ikka oma przet." Selline see eesti keel kord juba on, aga minu rüütlisilmadel on seda endiselt raske taluda. Aga siis ma pidasin omaette aru, et võib-olla see ropendamine ja robustsused ikka tuleb appi võtta, kui olukorrad seda nõuavad? Ma ei tea, aga kuulasin seda ühte singlikogumiku lugu ja seal ropendati ka, ikka igas salmis natukene. Alguses läksin natukene endast välja, kuid siis mõtlesin, et jah, võib-olla tõesti on siis vaja. See oli see Toe Tag-i lugu "Palju õnne, inimesed!".

Ah, kirjutan teile sellest mõne rea välja, mis mind praegusel keeruliste probleemidega ajal kohe eriti mõtlema pani: „...ma panen oma msn-i nimeks „persse küll“, et inimesed hakkaks muga suhtlema, küsides, et no mis värk on? Teen end huvitavaks ja ütlen, ah, ei midagi ja siis kurdan pseudo-probleemi, kuidas sain parkimistrahvi või kuidas mu söögilaua tooli jalalt tuli vilt ära ja kraapis väikse mikroprao mu uude tammeparketti, jõu.“ Mina panin oma msn-i nimeks küll "voitlustuuleveskitega.blogspot.com", aga nüüd panen vist ka selle "persse küll" ja kui keegi küsib, et no mis värk on, siis vastan, et ah, ei midagi erilist ja siis kurdan päris probleemi, et Hiiumaale plaanitakse tegelt ka 250 150meetrise tuulegeneraatori paigaldamist, kas sa juba tead?

Aga, nüüd hoopis sellest, mida Eesti Naise foorumis arutletakse. Nimelt, teema all "Tervislikud eluviisid ja toitumine" on keegi kirjutanud järgmise lookese:

Kuulsin sellest projektist ühe vene ärika käest, kellega kohtusin Brüsselist Pariisi lennates. Tema usaldas mulle, et tal plaanis rajada Hiiumaa lähivetesse 370 250 tuulegeneraatorit, et hakata elektrit Rootsi müüma. Ma siis küsisin, et kas kohalikud sellest kah mingit kasumit saavad? Tema vastas, et tegi kohalikele omavalitsustele ülesandeks mingi kasu välja mõelda ja see siis rahvale ette sööta - selleks maksnud ta igale ametnikule 2500 usd. Omavalitsuste ajuragistamise tulemusena koostati lendlehed järgmise sisuga:

"Kallid kaashiiumaalased! Lõpuks ometi on Hiiumaal võimalus saada maailma kõige eesrindlikumaks tuulest elektrienergiat tootvaks saareks. Meie sõbralikust suurest idanaabrist on saabunud tore investor Ivan, kes tahab ellu viia projekti "Tuulest viidud", mille käigus investeerib ta firma "Idatuul" 76 miljardit dollarit maailma suurima tuulepargi rajamiseks. Projekti käigus luuakse rohkelt uusi ajutisi töökohti: 30 näitsikut hakkavad hoolitsema norra tööliste eest, et need generaatorite ehitamise ajal end hästi tunneksid, 50 kokka hakkavad ehitajatele süüa valmistama, 40 giidi saab norrakatele näidata kaunist Hiiumaad, 70 kunstnikku saavad ülesandeks teha Hiiumaa vabast merevaatest veel viimaseid jäädvustusi tulevastele põlvedele. Lase sinagi püstitada oma tagaõue võimas vene tuulegeneraator, sellega toetad vene-rootsi suhete parandamist ja võid oma kodupangast saada soodsamat laenu, sest Rootsi Carl on helde kõigi vastu, kes talle kasulikud on."

Ja see kirjutis pani jälle omakorda mõtlema selle üle, et huvitav, kui Hiiumaal juba loomeinimeste ühing loodi, miks siis nemad ei võiks seda viimast ülesannet endale saada? Oleks pidanud seda näiteks kasvõi mõtteharjutuse mõttes Strandbergi käest küsima, aga lasin, näe, võimaluse käest... Noh, mis siis ikka teha.

Toe Tag lõpetab:„...olles väga põhimõttekindel inimene, olen ka selle selgeks teind, et kui kõik muu alt veab, proovin ma neid asju, millesse ma kunagi uskund pole.“

Ja ropendamisse pole ma kunagi uskunud - aga peab vist hakkama uskuma.

Kübaraviipeni,
Kohalik Don

- - -

Maal: Anton Kaljula, Kärdla linnapea

EESTI EKSPRESS: Raiugu siis Hiiumaa juba puudest ka lagedaks!!! / Cut down all trees on Hiiumaa as well then!!!

2009-01-22T01:15:00.004+02:00

Liikumine “Võitlus tuuleveskitega” on kogunud üle viie tuhande allkirja Hiiumaale kavandatavate tuulegeneraatorite vastu.

Artikli täistekst Eesti Ekspressi veebiväljaandes

TÄNA ETV-s "Osoon", kell 20

2009-01-19T19:00:00.002+02:00

Keskkonnasaates "Osoon" lõik Hiiumaale planeeritavatest tuuleparkidest: VAATA SAADET SIIN!

Muljed ning etteasted / Impressions and Performance

2009-01-14T21:12:00.035+02:00

Tere taas,

ikka Kohalik Don siin. Eile oli üks kummaline päev, üle-eile muideks veelgi kummalisem. Õhus on kevade lõhna, kas teate! Keset lumetut jaanuarikuud puhus lootustandev kevadtuul, tõepoolest – kaugel see kevadki enam on! Aga, niisiis, eile ma käisin oma truu sõbra Rosinantega enne mõisasse ratsutamist Hiiumaa peal ringi kappamas. Oli küll pisut sompus ning tervelt kaks korda sain vihmasahmaka kaela, ent kui vihm üle jäi, seisatasin ning kuulasin mismoodi puudelt vihmapiisku tilkus. Ükshetk jäi tuul ka vakka ning meie kõrvu kostus imeline vihmapiisamuusika. Siis aga muutus Rosinante rahutuks ning me pidime edasi liikuma.

Ma ei tea midagi paremat metsades ja põldudel oma Rosinantega kihutamisest – see on selline täielik vabaduse tunne. Üle kraavide, üle mätaste ja küngaste – maa meie all vabisemas. Käisin vaatasin neid kohti, kuhu tuulegeneraatoreid panna kavatsetakse. Käisin mõttes justkui hüvasti jätmas. Iga puu, iga hetk, iga valguselaik pilvel. Andsin Rosinantele vahepeal oma moonakotist kaeraküpsist, ise mul aga söögiisu üldse polnud, õhtune mõisasse minek oli selle täielikult eemaldanud. Rosinante oleks vast veelgi kapata tahtnud, kuid ilm kippus juba pimedaks ning nii me jõudsimegi mõisasse enne teisi. Seletasin talle, millal see kohtumine lõppema peaks ning ta lubas mulle õigel ajal mõisasse järele tulla. Siis ta hirnatas veidi murelikult ning traavis kodupoole.

Kuna see mõis on praegu kasutusel kui koolimaja, olid koristaja-tädid parajasti põrandaid pesemas ning sain natukene pahandada, et nii vara jõudsin. Mis teha, olin ju Rosinante juba minema saatnud, niisama üksinda õues passida ma aga ka ei tahtnud. Läksin siis hoopis koristaja-tädide eest ära saali, kus koosolek aset pidi leidma. Panin tuled põlema, vaatasin akendest välja pimedasse imeliku kevadtuulega õhtusse. Mõtlesin mis tunne oleks selles koolis käia kui kuskil seal läheduses (Hiiumaa mastaabis ei ole olemas sõna „kauge“) oleks mõni tiibadega tuulegeneraator. Ja kui ma oleksin veel laps, mis moodi ma neid siis näeksin. Kas nad oleksid mul meeles kui õpin matemaatikat. Tuleksid nad mulle meelde, kui jooksen staadionil viiendat ringi. Räägiksime me neist loodusõpetuses. Aga siis mu mõttelõnga katkestati, inimesi hakkas saali kogunema. Või nii mulle näis, tegelikult olid need mingid teletüübid hoopis, kes vaatasid võtteplatsi üle. Et mitte ette jääda, läksin alla fuajeesse.

Kunstiõpetaja näitas kellelegi mingeid laste tuulepargiteemalisi joonistusi, mis polnud veel täiesti valmis. Kiikasin ka kõrvalt ning selgus, et piltidel olid surevad linnud, pisikesed inimfiguurid hiiglaslike tuulegeneraatorite all siltidega protestimas, kahe peaga naised ja nõnda edasi. Nüüd oli piltide vaatajaid juba rohkem, üks ütles, et aga kas te ei ole siis lastele rääkinud, et tegelikult on taastuvenergia väga oluline asi – et fossiilsed kütused lõpevad otsa üsna pea. Aga õpetaja jätkas piltidel kujutatud stseenide kirjeldamist.

Eesti Rahvusringhäälingu korrespondent härra Urmas Lauri jõudis kohale, tegi paar võtet siit, paar võtet säält. Siis saabusid härra Marek Strandberg ja härra Aleksei Lotman. Keegid olid veel, aga neid ma ära ei tundnud. Härra Strandberg sai kõne ilmselt kelleltki ajakirjanikult, sest ta hakkas kohe usinasti aru andma. Seisin küll pea-aegu terve kõne aja tema vasakul käel, kaks meetrit eemal ja püüdsin tema juttu jälgida, kuid sellest ei tulnud midagi välja – ma ei saanud eriti palju aru. Liiga palju sõnu oli.

Järgmine seltskond, kes mõisa uksest sisse tuli, oli arendajate oma. Härra Ülo Pärnits kõige ees, siis härra Valery Makushin, härra Andres Apri ning viimaks härra Ivan Khristenko. Panid oma palitud garderoobi, ning möödusid minust üsna lähedalt, nii et sain nende nägudele korraliku pilgu visata. Kõik neli olid mustades ülikondades, tundsin end oma rüütlikostüümis üsna imelikuna, ent siis mulle meenus, et ahjaa – õigus küll, me ei peagi sarnased välja nägema, sest just meie oleme vastandid, just meie oleme lahingusse astumas. Kohendasin see-eest sulge oma kübaral ning kontrollisin, et mu säärsaapad eelnenud matkast porised poleks – ei olnud.

Rahvast muudkui kogunes. Südamesse tuli rahutus. Läksin ka mina trepist üles, et saali istekohta valima minna, kuid siis kuulsin, et härra Ülo Pärnits annab koridori peal intervjuud. Võtsin aga platsi sisse ja kuulasin hoolega, mis ta seal kokku räägib. Härra Andres Apri istus ka taamal pingi peal ja luges Hiiu Lehte, kus just oli neli artiklit tuuleparkide teemadel. Ei tea, kas ta sai need ka läbi loetud, sest mulle tundus, et ta pigem tegi sama mis mina, ehk siis kuulas, mida härra Ülo Pärnitsal öelda oli. Öelda polnud aga midagi uut. Sättisin taaskord sulge ning vaatasin säärsaapaid. Nii igaks juhuks.

Saalis ei olnudki veel väga palju rahvast. Vaba pistikupesa läheduses istus härra Ivan Khristenko, kelle arvuti juhe mind pea-aegu jalust rabas. Lihtsalt selle tõttu, et see oli vahekäigus põrandal ning ma ei märganud seda esimese hooga. Teise hooga olin aga juba Hiiumaa kaardi juures, mille ees kaks meest hülgejälgimisest rääkisid. Kuulasin nende juttu ning mulle sai selgeks, et üks neist on kindlapeale härra Mart Jüssi – oligi. Teine oli aga heledapäine üleni hallikas-beežis kostüümis härra Kuido Kartau. Seda sain aga hoopis hiljem teada, siis kui ta saalisolijatele pauerpointiga tuulegeneraatori pilti näitas.

- - -

Ja kuna Kohalikule Donile ei meeldi mälu järgi tsiteerimised, siis kirjutan teile siia diktofonist mõningad etteastumised välja:

Koosolek algas täpselt kell 17:31.

Kell 17:31:24, Tiit Veersalu

„Minu nimi on Tiit Veersalu, olen Emmaste vallavanem ja Emmaste vald on selle tänase ürituse täna ka kokku kutsunud siia. [--] Et võib-olla küsimused, mis on üles jäänud, need kõik puudutavad meie oma kodu ja oma elukeskkonda, see on täiesti loomulik, et me tahaksime neile vastuseid saada.“

Kell 17:41:21, Ülo Pärnits

„Tervist. Ma ei ole tükk aega nii suure auditooriumi ees esinenud ja täna tahaks selgitada meie poolt, kuidas need asjad on. Sest ma vaatan siin internetis neid küsimuste tõstatusi ja üpris palju on väärarusaamu. Kõigepealt tahaks öelda seda, et ühtegi tuulikut omavoliliselt keegi, seal hulgas meie, ei saa kellegi maa peale panna. Esimene tingimus on, et maaomanik peab sellega nõus olema, tema jaoks peab see olema huvitav. Teiseks, peab sellega nõus olema kohalik omavalitsus ja ma ütlen omaltpoolt seda, mina kohtut kellegiga käima, sellepärast, kas Hiiumaale teha seda parki, küll ei hakka. Nii et, ei ole mõtet Euroopa Liitu kurtma minna, need asjad tuleb siin koha peal omavahel selgeks rääkida – kas on mõtet teha ja kelle huvides see on ja nii edasi.

Nüüd ma võib-olla väheke räägin seda, kes need tegijad on, mida nad endast kujutavad, kas nad on vene maffiad, nagu siin on kirjutatud ja nii edasi. Tähendab, see grupp, kes siin Raunisaares töötab on neli meest, kõigepealt, üks olen mina – nõukogu esimees, siis on juhatuse liige Ivan Khristenko, ta on Itaalias sündinud, Itaalia kodanik, võttis siit naise, räägib hästi inglise keelt - võtsime tööle, vanemad on tal Ukrainast pärit, elavad seal. Siis Valery Makushin on Narvast, tehnika-inimene, Eestimaa elanik, ja Andres Apri on siit Hiiumaa mees. Rohkem kedagi ei ole, kellelgi ühtegi džiipi ei ole, kõigil meil on üpriski tagasihoidlikud autod ja kuskil me siin džiipidega ringi sõitnud ei ole, nagu ma siin lugesin.

Nüüd edasi, see projekt on väga suur projekt. Väga suur projekt, rahalises mõttes ja ka oma keerukuses ja kas teda üldse õnnestub teha, ei ole veel tänasel päeval üldse selge. Näiteks detailplaneeringut aitab Hendrikson teha, need kaheksa tuule mõõtmise masti, mis Hiiumaal on püsti pandud, see on Eltel firma ja palju-palju teisi Eesti firmasid kes võtavad osa siin oma teadmiste ja oskustega ja nii edasi. Peale selle, me töötame koos Inglismaa firma Garrad Hassaniga, kes on maailma kõige tunnustatum tuulemõõte firma ja tema teostab seda mõõtmist siin, sellepärast, tema andmete usaldavad finantsistid, et siin tuult ikka nii palju on ja raha võib nii palju teenida, et see ei ole ainult paberi peal lihtsalt kirjutatud. Seepärast teeb tema. Siis, tehnilised küsimused, praegu me valmistame ette [koostööd- KD] Taani firmaga Vestas, kes on maailma juhtiv generaatorite tegija ja paigaldaja. Nii, see on ühesõnaga küllaltki lai struktuur, kes siin võtavad osa.

Nüüd edasi, omanikest. 10% sellest firmast kuulub Mainorile, kes on ütleme, niisugune Eesti suurimaid firmasid, kes arendusprojektidega Eestimaal tegeleb. Ja teine firma on Kanada firma Greta Energy, kes annab konsultatsiooni. Sealsete meestega meie mehed peavad sidet ja arutavad ja nii edasi. Ja tema on riskikapitali firma, kes rahastab praegu oma liisingu peal seda tegevust, mis me praegu teeme. Selle firma omanik on Victor Abramovich Belilovsky, professor, 70-aastane härrasmees, ja ainuomanik. Kuna see firma tegeleb energeetika projektidega ka Vietnamis, Armeenias, Bosnias ja võib-olla mujal, ma nii täpselt seda firmat ka ei tunne, meie suhtleme nende töötegijatega.

Nii, kui ütleme niiviisi, kui me jõuame siin Hiiumaal sellesse seisu, et otsustatakse seda projekti siiski teha, mingites mahtudes, mõõtudes ja nii edasi, siis seda raha ei rahasta enam Greta Energy, temal ei ole nii palju raha, seda rahastavad rahusvahelised investeerimisfondid. Ja üldiselt rahastavad tuuleparke pensionifondid, kuna ta on üpris lollikindel, tuul alati puhub ja elektrit on alati vaja – pankrotti ei lähe ja kui majanduslikult tasub ära on asi kõik korras. Niiet Venemaa rahast rääkida on minu arust parasjagu, no ei ole õige jutt, meil ei ole Venemaaga midagi pistmist. Me Venemaaga ei suhtle üldse. Kui kellelgi see niiväga probleem on.

Nüüd oli siin see, et vool läheb Rootsimaale ja meile ei jää midagi. Tähendab, see asi on nii, et 13.ndaks aastast alates, enne seda tuuleparki kindlasti ei saa siin olema, läheb kõik vool avatud Euroopa võrku, ja kes seda elektroni kasutab, kas rootslane või sakslane või itaallane, keegi seda pärast ei tea. See on Eesti eksport ja kõik räägivad seda, et eksporti on vaja suurendada, sest me tahame ka teistest maadest osta.

Nüüd selle suuruse kohta, mis asjaolud, nii ütelda, närvi on siin paljud inimesed ajanud. Jah, see on tõesti suur projekt. 250 tuulikut on see meie kava. Nüüd, miks nii palju? Asi on selles, et siit peab [saama] välja viia seda voolu ja kaableid ei ole veel. Meie ei tea seda, kas see viiakse Rootsi, Soome või Eestimaale, see on kõik veel läbitöötamise probleem. Aga Rootsi kaabel on Eesti Energial välja arvutatud ja see maksab 10 miljardit krooni. Park, selline park, millest ma siin räägin, maksab 7 miljardit krooni, niiet, et kui siin Eesti Energia teeb merre pargi ja 4energia teeb sinna selle pargi, siis see kaabel tasub kindlasti ära, tegijaid leidub, selge, aga kui need langevad ära, siis võib-olla langeb ka see projekt ära.

Nüüd, kui palju see selle Hiiumaal territooriumi võtab see tuulepark. No, fantastiliselt suur, ma arvutasin välja, 40 ruutkilomeetrit võtab see enda alla, Hiiumaa suurus on tuhat ruutkilomeetrit, 4% Hiiumaa territooriumist on hõivatud, ega see arv ei ole väga suur. Ma olen käinud Põhja-Saksamaal Põhja mere ääres, kus on samasugune piirkond nagu on Hiiumaa, looduse poolest, ja siis seal on nii täis pandud, ja küsimus, et mikspärast on [kohalikud] lubanud oma maa peale neid panna, mikspärast kohalikud võimud on lubanud? Tähendab, on tehtud see asi otstabekaks.

Ja võib-olla lõpuks ütleks niiviisi, et siin täna pea-aegu kogu Roheliste fraktsioon kohal, kes vaatavad ka seda, et looduskaitseliselt oleks asi mõistlikult tehtud. Me saame seda igatepidi austada.

Ja ütleksin veel energeetika kohta nii: kolm aastat tagasi, kui me alustasime, ei rääkind Putin, ei Barroso, ei Bush energeetika probleemidest, siis nüüd on igas kõnes see sees. Maailmas on muutunud see väga aktuaalseks. Ja Hiiumaal on väga suur ressurss, see tuul, selle tuule ressursi väärtus on suurem kui Hiiumaa müüa niiöelda turu hinnaga maha. Ja see on mõtlemise koht kohalikele võimudele, et kas seda investeeringut, mida me nii üritame siia tuua, et kas see oleks väärtus Hiiumaa jaoks või ei oleks. Kõik.“

Kell 17:54:07, Jaan Ugam

„Kas tõi härra Pärnits sisse Greta Energy või tõmbas Greta Energy kaasa härra Pärnitsa?“

Kell 17:54:22, Ülo Pärnits

„Ma ei oska teile täpselt öelda, ei mäleta täpselt aga ütleme niiviisi, et me saime kokku Belilovskyga ja kuna tema oli nõus investeerima ja ma ei leia selles midagi halba, kui Eestimaal need asjad tehakse. Meil on tõesti Lüganuse ja Sonda vallas praegu detailplaneering lõpetatud, praegu on käsil ehitusloa taotlemine ja tänavu läheb ehitamiseks ja ma ei leia küll siin seda, et Belilovsky isiksus oleks siin nüüd mingisugune probleem. Näiteks, ma toon teile sellise näite, Mainori põhipank on Sebipank, ja mina ei ole kordagi suhelnud Wallenbergidega, ei ole küsinud, kes nad on, mis teevad, firmad ajavad omavahel asju, ja nii kaua kuni see asi läheb korralikult, on see kõik korras. Ma ütlen niiviisi, see ei ole arukas jutt. Faktid on õiged, aga see ei mõjuta midagi. Kui me leiame siin, et me saame arukalt teha, siis tuleb see teha, kui see võimalus on. Kui ei ole arukas siis...“

Kell 17:58:42, Ülo Pärnits

„Praegu seda projekti siin Eestimaal juhin mina ja kui ei sobi, kui ei taheta, mitte midagi katki ei ole. Me räägime võimalusest. Kõik kohalikud võimud, linnavõimud, valitsused käivad ja otsivad maailmas ringi kust saada omale investoreid, et investeerida arengusse. Me pakume seda võimalust, kui see asi ei sobi, no mitte midagi ei ole siin maailmas katki. See võib jääda niiviisi. Ei juhtu minuga midagi, ei juhtu nendega, kes teevad, ei juhtu teiega midagi.“

Kell 19:26:11, Ülo Pärnits

„Ma arvan, et see tänane üritus oli kasulik nii meile kui teile. Nüüd kui hakkab see detailplaneering, võtke, rahvas aktiivselt osa. Teie hulgas on väga haritud inimesi, avaldage oma arvamusi, mõelge, mis kasulik on, mis mitte ja vaatame, mis sellest asjast välja tuleb.

Mul ainult täna siin tekkis üks selline mõte, et võib-olla on otstarbekas teha niiviisi, et kui see suur park häirib, et teha siis umbes kümne megavatine, mis on umbes see Hiiumaa võimsus, mida tarvitatakse, siis tuuakse siia kaablitega sisse, et võiks olla kakskümmend megavatti see võimsus, pool tarvitab Hiiumaa ära ja pool siis läheb mandrile nende kaablitega mis on. Ja see on siis kuskil nii kümme tuulikut, siis saab vaadata seda, keda see häirib ja kuidas see häirib ja siis otsustada, kas midagi suurt ette võtta või mitte.

Ma küsiks seda, et kui suur on teie valla eelarve?

[Tiit Veersalu vastas, et ligikaudu 30 miljonit eesti krooni]

Kolmkümmend miljonit. Ma ütlen niiviisi, et selle tuulepargi käive oleks poolteist miljardit, kui 1% anda vallale, siis te saaksite ühe poole eelarvet juurde. See ei tohiks küll probleem olla, ma olen nii mõtelnud seda asja.

Veelkord, tähendab, ärge otsige neid igasuguseid asju, raketibaase ja muud sellist, mõelge kainelt ja iseenda huvidest lähtudes. Mingisuguseid vene mõjusid siin ei ole, seda ma võin ütelda teile ausalt ja kindlalt.

Ma tahan veel ütelda seda, et kui siia tuleb nii suur investeering, siis see elavdab majanduselu. Küllap on andekaid inimesi, kes mõtlevad, mida selle siinoleva odava elektriga võiks teha, ma arvan, et ei saa nüüd ainult mõelda seda, et kui palju inimesi saab tööd, vaid see peab, minu arvates, oluliselt elavdama majanduselu Hiiumaal ja vähendama seda probleemi, et teie inimesed käivad Tallinnas tööl.“

Kell 19:30:05, Kristi Ugam

„Ma lihtsalt selle viimase sõnavõtu peale seoses valla eelarvega loeksin lihtsalt ette ühe küsimuse, ma ei vaja sellele vastust. Kas Greta Energy majandusnäitajad on avalikud, kui jah, siis kust neid leida? Kas Greta Energyl on valmis ehitatud projekte, kui mitte, siis millise projekti arendamisega on kõige kaugemale jõutud? Aitäh, head õhtut.“

Kell 19:30:57, Viktor Rõbtšenko

(Win32)">„Hea meelega jätaks tänasest päevast selle sõnumi ka siia maha, miks me tegelikult selle ruumi täitsime, see on Hiiumaa kogukonna huvi, sest enamus inimesi isiklikult, ma tean, et on see meelsus, et inimesed on selle tuulepargi kui katastroofi vastased ja olgu see sõnum, mis tänasest päevast siia maha jääb, olenemata argumentatsioonist. Me ei soovi katastroofi.“

- - -

Ootame väga ka teie, head kaasteelised, jutustusi-pilte-mõttekilde eilsest kohtumisest Emmaste mõisas.

Ikka aadressil: voitlustuuleveskitega@gmail.com

Kübaraviipeni,
Kohalik Don

- - -

Fotomontaaž: Sander Nittim
Fotod: Toomas Kokovkin

Täna õhtul Emmaste mõisas kohtume / See You Tonight in Emmaste

2009-01-13T01:05:00.004+02:00

Ei oska küll muud midagi soovitada, kui et, austet kaasteelised: valmistage endid ette!

Lugege rahulikult läbi alljärgnev Leho Kikase artikkel.
Ning mõningast materjali tuuleparkidega seonduva kohta võite leida siit: hiidlastele tuulepargist

Kübaraviipeni,
Kohalik Don

Tuulepargid Hiiumaale - kas pärlid sigadele või klaashelmed indiaanlastele?

2009-01-13T00:53:00.003+02:00

Indiaanlastelt osteti Manhattan ära 350 aastat tagasi klaashelmeste eest. Kas meie, hiidlased, oleme tänapäeva aborigeenid, keda saab klaashelmestega meelitades ninapidi vedada? Kas vaatamegi käed rüpes pealt, kuidas meie põline kodukoht JOKK-meetoditega omavalitsusi survestades hiiglaslikuks tuulepargiks muudetakse? Või ehk ongi hoopis tegu pärlitega hiidlaste ees nagu väidab Ülo Pärnits oma Putini sõpradest äripartneritega?

Kohalike inimeste elukvaliteet ja tervis kaubaks mittemillegi eest

Tuuletöösturid kasutavad ära tuuleparkide müra reguleeriva seadusandluse puudulikkust. Nad suruvad läbi oma tahtmist, ähvardades omavalitsusi kohtuga, meelitavad otsustajaid ja eksitavad üldsust. Müranormid ja mõõtmise metoodika mida pakuvad välja tuulikutootjad ja tuuleparkide arendajad on ebakohased ning ei vasta WHO (World Health Organisation) soovitustele.

Näiteks ei arvestata ja eitatakse madalsagedusheli (infraheli) suurt osakaalu tuulikute tekitatud müras. Mõõtühiku dB(A) kasutamine ei anna tegelikust mürast õiget pilti kuna on helispektri madalama sageduse osas vähetundlik (filtreerib madalat sagedust). Õige oleks kasutada mõõtühikut dB(C), mis ei filtreeri sagedusi. Infraheli läbitungivus ja häirivus on palju suurem kui kõrgema sagedusega helil. Näiteks võib müra sumbuda maja seintes 45 dB(A) tasemelt 15 dB(A) tasemele, kuid dB(C) võib langeda samal ajal kõigest 6-7 detsibelli võrra, jäädes seega 40 dB(C) lähedale (toas). Meenutage lähenevat autot mille võimsa basskõlari lööki kuulete kaugemalt kui mootorimüra või diskoteeki millest kostub vaid bassitüminat mitte muusikat.

WHO soovitatav piir terviseriskide vältimiseks on tuuleturbiini laadse müra puhul, une ajal, alla 30dB. On leitud, et liigne müra tekitab unehäireid, peavalu, pearinglust, kuminat ja kohinat kõrvades, uimasust, väsimust, ärrituvust, mäluprobleeme, koontsentratsioonihäireid jne.

Eksperdid soovitavad kasutada suhtelist piirnormi, mis lähtuks olemasolevast foonist. See võiks tõusta kuni 3 dB öösel ja 5 dB päeval. Vaikses maapiirkonnas kus loomulik taustamüra on väga madal, peaks seega arvestatama hoopis rangemate normidega kui urbaniseernud alal.

Müra levimise iseärasused atmosfääris: näiteks vaiksetel öödel (une ajal) on tihti maapinnal väga väike tuulekiirus, samas 100m kõrgusel võib see olla kordi suurem ja selle võrra tundub müra valjem. Samuti ei arvestata, et grupis olevate tuulikute puhul müra liitub ja kui labad satuvad sünkrooni, tekib müra võimendav resonants.

Tarkvara ja mudelid, mida arendajate palgatud eksperdid kasutavad, ei arvesta eelnimetatud nüansse ning lubatud veatolerantsiga koosmõjus saavutatakse tellijale sobiv (JOKK) tulemus .

Hiiumaa tööstuspiirkonnaks?

Puhke- ja turismipiirkond tahetakse muuta tööstuspiirkonnaks? Miks? Kas turist tuleb siia vaatama ahistavaid hiigelventilaatoreid, alajaamu, kõrgepingeposte ja liine? Müra ja visuaalne reostus ulatub kilomeetrite kaugusele. Hiiumaa omavalitsuste arengukavades on sees looduse ja pärandmaastike vaadete säilitamine – hiigeltuuleparkide ehitamine ei ole sellega kooskõlas.

Kinnisvara kasutusel piir peal

Lisaks sellele, et tuulikute mõjupiirkonda jäävate kinnistute hind kaotab väärtust, kaob kõrvalkruntide omanikel ka võimalus muuta oma maa sihtotstarvet ja alustada soovi korral elamuehitust. Arendajate juristid on osavad neid pretensioone vaigistama väidetega, et kuna seni pole ehitatud, siis te ju ei tahagi – JOKK. Kui müranormid muutuvad rangemaks, võib elamuehituse piirangutsooni laius veelgi suureneda.

Kaotada palju, võita vähe

Mis on siis need meie klaashelmed, millega meid meelitatakse ehk mida saab hiidlane kogu selle ulatusliku negatiivse mõju kompensatsiooniks? Ülo Pärnits ütleb, et töökohti tuleb juurde. Milliseid töökohti? Hooldusvajadus on tuulikutel ühe inimese tööpäev aastas ühe tuuliku kohta. See oleks siis vähem kui üks töökoht kogu saare kohta. Kas tuleb raha? Ei - kasum rändaks Venemaale, siia laekuvaid makse ei ole. Saame siis odavat energiat? Ei - kõik läheb Rootsi. Mida võidaks Hiiumaa? Kõik eelpool kirjeldatud probleemid ja veel muud riskid mida me täna ei oska ette näha.

Kokkuvõtteks

Kallid inimesed ja omavalitsused - ärge minge lubaduste ja meelituste õnge! Omavalitsustel on seaduslik ja moraalne õigus ja kohustus oma elanike tervise ning heaolu eest seista. Prantsuse Meditsiiniakadeemia soovitusel on minimaalne distants tuulikutest (võimsusega kuni 2.5 MW) elamuteni 1.5 km. Mõned uuringud soovitavad 1.5 miili (2.4 km). Hiiumaal planeeritav 500 m on ilmselgelt ebapiisav.

Kutsun üles kohalikke omavalitsusi, kas planeeringust keelduma või kehtestama lähtetingimusena nõude arvestada minimaalselt 2 km elamute turvatsooniga. Sama võiks kehtida matkaradadele, telkimiskohtadele, looduskaitsealadele, randadele ja muudele võimalikele avalikele puhkekohtadele. See vähendaks võimalikku kavandatud mahtu tunduvalt ja leevendaks ka muid probleeme, mida liigne mastaapsus kaasa tooks.

Leho Kikas
Emmastest pärit mandrihiidlane,
bioloogi haridusega (TÜ 94) IT spetsialist,
loodusfotograaf

Link pikemale ja põhjalikumale artiklile EPLi veebis

TÄNA TV3-s saates "Roheline patrull", kell 19:10

2009-01-10T19:10:00.003+02:00

Täna keskkonnateemalises saates "Roheline patrull" teemaks Hiiumaa ja tuulepargid.

Lubatud ainult armastuses ja sõjas / Allowed only in Love and in Battle

2009-01-10T00:34:00.006+02:00

Tere taas,

ei keegi muu, kui Kohalik Don siin. Teate, asjalood on nüüd sedasi, et mulle saatis üks noor daam ühe luuletuse. Mitte muidugi otseselt mulle kui õilsale rüütlile, ehkki ka see oleks tänapäeval päris tavaline - ka minu südamedaam Dulcinea (pildil) kirjutab mulle luuletusi. Alguses oli muidugi vastupidi, aga olgem ikka realistid - käes on 21.sajand ning ka minu armas Dulcinea käib ajaga kaasas - ei ole enam nii, et vaid mehed naistele oode loovad ning akna all laulmas käivad, nüüd oleme me kõik inimesed.

Järgnevalt aga ühe noore luuletaja nimetu itk:

Me imearmasale haldjate saarele
langes selle aasta esimene lumi.
Heidan pilgu mere - ja metsavaatele,
kus kaunis looduse ehedus lummab mind.

Meil siin armsaks on peetud ingleid,
kuid ei võõraid gigante või teada –
neid kolmetiivalisi mingeid,
kes end siin tahavad sisse seada.

Nad on kui karud lambanahas,
kelle himuks on vaid raha!

Nad leidsid mere seest
me tuuleristisaare.
Neil ostusoovides
on variseriplaane!

Ei seljataga muu seas ei või müüa maha
emadelt isadelt päritud maad!
Ei hingerahu, turvalisust anna meile raha,
nõnda võõras sinu kodus võimu saab!

Need veskid ei vääri me mulla pinda!
Need tiivikud nõuavad meilt elu hinda!
Ma nutan, kui kaovad me põllud ja metsad –
ei lambadki karjamaal krõmpsuta enam!
Metsa vaikuse summutab raha hääl,
kaob linnukeste laul ja lammaste „Mää!"
Algab surmainglite salatsev surin,
pakse põhjakivimeid purustav põrin.

Kõlbmatuks saab igas kodus joogivesi,
elutuks tontlinnaks saab me saar.
Avatuks saab Läänemere vesi,
kaitsetuks jääb riik ja isamaa.

See on hullem veel, kui fosforiidikaevandus,
selle kõrval tühine on langev majandus!
See on salajane läbimõeldud genotsiid,
mille ohvriteks me hiidlased olemegi!

Seni, kuni tukud tagatoas
teadmatuses või siis ükskõiksuses
annad võõrastele vaba loa
piltsida me saart täies võiksuses!

Need karud sealt Kanadast ja Venemaalt
haaravad halastamatult Hiiumaa
ja brutaalselt läbi põrutavad
labase libu hinna eest!
Mis sellest, kui keskid siis nutavad –
me saatust tehakse me eest!

Kuid meie paradiisimaalt
ei tohi meid välja ajada
ega ka raha võimuga
elu siin teha kibedaks!

Ma öilan suure häälega:
„Kaitske me kaunist kodusaart!"
Siis võetakse meid kuulda ka,
sest on ju demokraatia
tähtsaim meie vabariigi põhiseaduses,
kus rahvas on kõrgeima võimu kandjaks!

Seega olles osavõtlikud ja teadlikud
tulebki koos meil kaitsta oma saare maad ja randa!

Mis saab sust, mu Hiiumaa?
Kas seekord headus võidab?

Ann Meeri

Toomas Jüriado vastab Strandbergile Loodusajakirja veebikirjas "Uudistaja"

2009-01-09T00:51:00.010+02:00

Tere taas,

Kohalik Don siinpool - mõtlemas, nagu ikka: elust ja inimestest ses. Lugesin just härra Marek Strandbergi artiklit tänases Hiiu Lehes. Viimase blogipostituse peale saatis mulle kirja aga härra Toomas Jüriado. Panen selle siia ka teile lugemiseks:

Ei ole üksi ükski (Hiiu)maa?

Kui Mandri-Eestis on praegu peakõneained majanduslangusest tulenevad elu- ja olmemured ning “pronksimeeste” neliku kohtuprotsessi järelkajad, siis küllap enamiku hiidlaste meeli on vallanud jahmatus hiigeltuulepargi võimaliku tuleku üle nende väikesele kodusaarele.

Sel nädalal kõneles Hiiumaal juba mõnda aega tuurivast probleemist ka üleriigiline ajakirjandus ja käima läks senisest laiem allkirjade kogumine pargi-idee vastu. Niipea, kui allkirja-aktsioonist teada sain, ruttasin seda toetama. Ei, mitte lihtsalt selle pärast, et tohin ennast juba mituteist aastat pidada Hiiumaa sõbraks ja paljusid hiidlasi oma väga headeks tuttavateks. Ma olen veendunud, et veerandi tuhande kõrge tuuliku püstitus muudaks täiesti fataalselt Eesti ühe kõige terviklikuma ja väärtuslikuma looduse ja külakultuuri pelgupaiga nägu ja sisu, nii et sellest ei jääks õieti midagi järele. Samavõrd kindel olen ma ka Hiiu madalate sobimatuses meretuulepargi asukohaks, kuna tegemist on lindudele äärmiselt olulise paigaga.

Sellele ammusele veendumusele sain muide väga olulist kinnitust ühest novembrikuu “Osoonist”, kus Kristjan Kaljundi (KK) küsimustele vastas USA energiaameti rahvusliku taastuvenergialabori NREL tuuletehnoloogia keskuse vaneminsener Jim Johnson (JJ), kelle kallutatust tuulikuvastasusele on küllap raske uskuda.

Lõik saate helireast originaalkeeles:

KK: There's been some concern about the wind turbines in terms of /…/ and killing birds. Have you overcome these by now?

JJ: /…/ The best thing as far as location is concerned to decrease the amount of avian interaction, that is birds being killed or bats, just to not put them where they are, because all man-made structures kill these animals, whether it's buildings or wind turbines or television or radio towers. They all kill those animals, so the best thing in that case is just not put them there.

Ehk lühidalt maakeeles öeldes: lindudele olulistesse kohtadesse ei ole mõistlik püstitada mingisuguseid ehitisi. Tegelikult pole selles ju midagi uut. Korduvalt on näidatud, kuidas näiteks hüdrojõudu tikutakse sageli kasutama kalade või tervete veeasurkondade elu arvel. “Taastuvenergia” ja “roheline energia” ei ole sünonüümid.

Kohe samal päeval, kui rahvusvahelisel petitsioonide leheküljel allkirju koguma hakati (http://www.petitiononline.com/EITAHA/petition.html), hakati ka arvustama allkirja andnuid ja veel enam allkirja kogujaid. Kusjuures kriitikute hulgas oli ka roheliste hulka kuuluvaid isikuid.

Tahes-tahtmata tuli meelde see kirg ja ettevõtlikkus, millega rohelised lasksid mõniteist aastat tagasi põhja – tagantjärele on selgunud, et igaveseks … – Kagu-Eesti jäätmekeskuse idee, kuna suhteliselt reaalne võimalik asukoht riivas paari pere huve. Eks sealgi tulnud kaaluda, mis on olulisem: kas paar peret või terve piirkond. Nüüd on siis ühel kaalukausil tervikuna Eesti kauneim maakond. Mis täpselt on teisel kausil, seda ei oska mina praeguste andmete põhjal öelda: liiga palju on segaseid (kuulu-?)jutte küll Venemaa osalusest, küll kogu kasumi minekust jumal teab kellele ja kuhu.

Minu jaoks ei ole sel kuigi suurt tähtsust; lihtsalt Hiiumaa on minu arvates igal juhul liiga kallis hind. Seda rohkem on ta seda kahtlemata hiidlastele endile, kellest ühe mõttekäik on kenasti kirjas tuuleveski-võitluse veebil: “Mõnele mehele ütleksin vaid, et elad Lasnamäel, Pärnus või kus iganes linnas suures majas – see on sinu valik ja see, et elan rahulikus, privaatses maakonnas Hiiumaal – on minu valik. Sina asusid suurde majja elama teadmisega, et see on suur ja nn. tehismaistu. Mina ja paljud noored pered ja muidugi kõik, kes naudivad Hiiumaa vaikust, rahu, loodust ja kõiki neid väärtusi, hindame just seda, mida tahetakse meilt ära võtta.”

Kõige räigema allkirjakogujate-vastase pamfleti riputas oma ajaveebi ei keegi muu, kui roheliste üks esikõnelejaid, paljude – ja küllap ka iseenda – arvates tark poliitik ja särava mõistusega analüütik Marek Strandberg, kes ikka on jutlustanud vajadust edendada kohalikku elu hajaasustuse ja energia väiketootmise kaudu. Seekord võtab Strandberg kasutusele jultunud kõrtsikakleja alatud võtted.

Kirjatöö on sedavõrd vastik, et ma ei hakka siia isegi linki lisama. Olles kulutanud ligi sada kirjarida dialoogile Allkirjakoguja ja Talumehe vahel, kellest teine on kujutatud aruka ja ausana, esimene aga alatu, juhmi ja harimatu lurjusena, viskab esiroheline lõpuks möödaminnes õhku ka paarirealise etteheite valitsusele, “kus pole suudetud varsti kahe aasta jooksul valmis teha koalitsioonilepingus kokku lepitud üle-Eestilist taastuvenergia teemaplaneeringut” (kirjaviis muutmata, TJ).

Strandberg Hiiumaast ilmselt suurt midagi ei tea. Vähemalt kinnitas ta seda mulle isiklikult siis, kui käis riigikogu valmiste eel saarel sealsele rohemehele kihutustööd tegemas. Seda arusaamatum on “suure poliitiku” jultumus võhivõõraid inimesi mis tahes pahedes süüdistada. Kus on siis nüüd tema tolerantsus kohalike huvide suhtes? Miks on ta arsenali võtnud jesuiitlikud eesmärk-pühendab-abinõu-põhimõtted? Tõepoolest: MIKS?!

Toomas Jüriado

Link kommentaarile Uudistajas

- - -

Pilt: "Tahkunas kivid jäätuvad"

Reet Kokovkini kiri Riigikogule ning Aleksei Lotmani vastus sellele

2009-01-07T18:28:00.014+02:00

Reet Kokovkini kiri, 6.jaanuaril 2009:

Auväärt Riigikogu liikmed,

Soovin teile jõudu ja energiat uuel aastal Hiiumaa eest seismisel! Mida läheb nüüd ka tõeliselt vaja. Meie suvisel kokkusaamisel arutasime, mäletatavasti, seda, et piisava kompensatsiooni korral omavalitsusele, võiks tuulepargi ehitamine ju kõne alla tulla. Praeguste andmete kohaselt on tegemist nii suuremahulise looduse ümberkorraldamisega, mille hindamiseks on vaja omaette teadust. Ei kujuta ka ette, mis ulatuses võiks olla selline kompensatsioon, millega heastada suurema osa Hiiumaa elamiskõlbmatuks muutmine. Eesti riigile, juhin teie tähelepanu, ei tõuse sellest projektist märkimisväärset tulu. Arendajate lubadused mehhaanikutele tööd leida ja turismi arendada, on puhas häma. Kahjuks on ministri kommentaar keskendunud tuulevaikusele, mis on ju tehniline probleem, aga hiidlasi ei aita kuidagi. Arendaja on aga hakkamist täis ja koppa maasse lükkamas. Palun teie abi ja sekkumist Hiiumaa säilitamise nimel. Sellise mahuga investeeringud tuleb minu meelest seadustada Riigikogu tasandil, või olen ma valesti aru saanud? Pealegi on tegemist üle-maailmselt tunnustatud Biosfääri programmiaalaga.

Lootusrikkalt,
Teie Reet Kokovkin
Saarte Kogu esimees

- - -

Vastus Aleksei Lotmanilt, 6.jaanuaril 2009:

Praegune konflikt on paraku valitsuse tegemata töö tagajärg. Koalitsioonikõnelustel sai roheliste eestvedamisel sisse kirjutatud taastuvenergeetika üleriigiline teemaplaneering, mis oleks kogu protsessi lõpuks pannud pea pealt jalgadele. Ilma arendajatepoolse surveta ja kõige laiemalt üldsust kaastates tulnuks riiklikult kokku leppida kohad, kuhu tuulepargid ning teised taastuvenergeetika arendused sobivad ja kuhu mitte. Seejärel oleks arendajail selge, kuhu on mõtet ronida, sest seal on olemas kokkulepe ja kuhu pole mõtet, sest kas objektiivsetel või ka subjektiivsetel põhjustel ei saa seal seda arendust teha.

Möödunud aja jooksul oleme ka korduvalt sel teemal nõudnud vastust küll majandus-, küll regionaal-, küll keskkonnaministrilt, vahelduseks ka peaministrilt, aga vastust pole paraku kelleltki saanud. Viimati väitis majandusminister koguni, et taoline planeering võiks saada taastuvenergia arendamisel takistuseks. Tõepoolest, sellisele arendusele nagu praegu, kus ühtäkki ilmub välja arendaja ja teatab oma huvist katta tuuleparkidega ulatuslik maa sellisetes kohtades, kus keegi pole varem sellest undki näinud, oleks taastuvenergeetika teemaplaneering tõesti takistuseks. Mõistlikus kohas, kus pole vastuolu kohalike elanikega ega loodus-, muinsus- ning riigikaitselisi piiranguid, saaks aga arendaja teemaplaneeringu olemasolul tegutseda senisest tõhusamalt, sest vastuolude puudumine oleks juba ette tuvastatud planeeringu ja selle mõju hindamise menetluse käigus.

Et praegu oleme just seal, kus oleme ja isegi kui valitsus nüüd jalad kõhu alt välja võtaks ning tegutsema asuks (mida kahjuks ei julge loota), oleme ikka selles suhtes hiljaks jäänud, et väga emotsionaalne vastasseis on juba käivitunud. Praegu on terendamas kaks võrdselt halba võimalust:

a) hiidlaste vastuseisu tõttu jääb Hiiumaa tuulepotentsiaal paljudeks aastateks kasutamata ning Hiiumaa jääb sama pikaks ajaks täielikult sõltuma väljast tulevast elektrist
b) tuulepargid rajatakse mitmesuguseid JOKK-lahendusi kasutades hiidlaste vastuseisule vaatamata ja Hiiumaa rahvas jääb paljudeks aastateks tundma end neist tuulikust ahistatuna.

Ma arvan, et kõik, kes Hiiumaal vähegi arvamusliidri rollis, võiksid kaasa aidata mõistliku kompromissi leidmisele. Kompromissitu peaks küll olema seaduste (nii sätte kui mõtte) täitmise suhtes. See tähendab eelkõige kõigi osapooltega läbi rääkimist tuulepargi planeeringu ja KSH menetlemisel ning kõigile kirjadele ja vastuväidetele sisuliste vastuste nõudmist arendaja ning KSH eksperdi poolt. Kutsuksin kõiki osalema aktiivselt nii planeeringu kui KSH läbitöötamisel.

Et õhustik on väga kiiresti emotsionaalselt ülekuumenenud, ei julge küll loota ideaalset kompromissi (ega loomulikult oska praegu ka arvata, milline see peaks olema, sest see saabki ainult läbirääkimiste käigus selguda), aga ehk mingit suhteliselt mõistlikku lahendust ehk veel siiski.

Kompromissiotsinguile üles kutsudes
Alex Lotman Läänemaalt

Tuuleparkide teemaline arutelu juba järgmisel nädalal!

2009-01-07T10:35:00.004+02:00

Emmaste vallavalitsus korraldab juba 13.jaanuaril kell 17.30 Emmaste Põhikooli

saalis tuuleparkide teemalise arutelu.

Lubanud on tulla ka AS Raunisaar ja OÜ Hendrikson&Ko esindajad.

Kõik asjast huvitatud on oodatud osalema.

Kohaliku lehe arvamus ja natukene matemaatikat / Opinion of Hiiumaas ´ Local Newspaper and a bit about Mathematics

2009-01-06T22:30:00.013+02:00

Tere taas,

üldiselt on nii, et robustsused ja mõnitused ei meeldi mulle - olen ju Kohalik Don - viimane õilis rüütel. Lugesin täna EPL-is ilmunud artikli "Pärnits: tuulepark tulemata ei jää" kommentaare ja mul oli kohati ikka väga piinlik.

Siinkohal tooksin välja ühe konkreetse kommentaari, mis minus pehmelt öeldes õõva tekitas. Selle pealkiri oli "tead Pärnits!" ja sisu järgmine: "Võib jääda tuulepark üldse tulemata küll. Või siis tehakse mõned üksikud. Praegu sina situd otseses mõttes teiste kodukoha täis ja ajad mingit lolli iba." Ausaltöeldes, hakkas mul ikka väga-väga piinlik. Ma ei tea, kas säärane sõnade sülgamine ikka õige asi on. Kohati on selles kommentaaris ju tõde sees, kuid väljendusviis on pehmelt öeldes ebameeldiv. Head kaasamõtlejad - püüdkem edaspidi tõde veidikene viisakamalt sõnastada. Aitäh!

Nüüd aga paneksin siia kirja kaks Hiiumaa kohaliku lehe, Hiiu Lehe juhtkirja. Esimene neist ilmus 19.detsemberil 2008:

"Energeetika valdkonnas aastaid töötanud Indrek Sild tunnistab, et taastuvenergia on megaäri, mille kasumi eest hoolitseme me kõik oma elektriarveid makstes.

Arendajad toimetavad tuuleparkidega meeletu innuga hõigates välja aina ulmelisemaid megavatte ja seda hoolimata sellest, et nii mitmedki reaalsed lahendused Hiiumaal asuvate tuuleparkide rajamiseks on ikka veel puudu.

Aina ilmselgemaks saab, et taastuvenergeetika arendajatel on sügavalt ükskõik, mis saab Hiiumaast või Eesti energeetikast. Nemad rühivad oma kasuminumbrite poole, silmade ja südame asemel dollarimärgid, astudes seejuures üle nii inimestest kui saarest.

Hiiu Leht kutsub saare omavalitsusjuhte mitte andma otsustusõigust käest ja seisma tuuleparkide vastu nagu seda tehakse Muhumaal. Või veel paremini - nii et omavalitsust kohtusse kaevata ei saaks."

Teine, tänane ehk 6.jaanuari oma, oli aga niisugune:

"Aktiivsed Emmaste kandi inimesed algatasid Kodukandi egiidi all allkirjade kogumise aktsiooni tuulegeneraatorite Hiiumaale ja rannikumerre paigaldamise vastu. Algatusele saab toetusallkirju anda juba kolmeteistkümnes kohas üle Hiiumaa. Allkirjade kogumise algataja Kristi Ugami sõnul on hiidlased väga aktiivsed ning eile pärastlõunaks oli kogunenud üle 700 allkirja.

Peamiselt toimub allkirjade kogumine külades aktiivsete inimeste eestvedamisel. Päev-päevalt laiendadatakse ka avalike paikade hulka, kus toetusallkirju anda saab. Eilse seisuga oli võimalik tuuleturbiinide vastu oma allkiri anda Nurste sidejaoskonnas, Emmaste raamatukogus ja Sõru muuseumis, Käina raamatukogus ja ujulas, Palade loodushariduskeskuses ja Suuremõisa raamatukogus, Kõrgessaare vallas Pihla turismitalus, Kärdlas Pildikojas, linnaraamatukogus, Sõnajala sööklas, Gahwa kohvikus ja SA Tuuru majas. Lisaks on avatud teavet koondav blogi http://voitlustuuleveskitega.blogspot.com/

Uskumatu kui palju suudab üks inimene, kui ta pühendub täie kodanikujulgusega oma kodu kaitsmisele. Hiiu Leht toetab allkirjade kogumise kampaaniat, sest olemasolev info ei anna alust uskuda, et hiigeltuulepargid on hiidlastele ja Hiiumaale kasulikud."

Ning nüüd oleks paslik rääkida natukene statistikast:

Kõigepealt allkirjakogumisest, nimelt nii kui saime selle veidi kentsakte reklaamidega kohta allkirjakogumise tekitatud, hakkas sinna hoogsalt nimesid tekkima. Kolmanda avaliku koosoleku (vt: eelmist postitust) ajal ei jõudnud enam järge pidadagi. 24 tunni jooksul andis oma hääle hiidtuulepargiprojekti vastu 460 inimest. Hetkel (kell on 19:44) on allkirju juba 595. Vahepeal oli väikene paus, vaatasin ETV uudiseid, eksole. Nüüd on aga juba allkirju koos 694 ja kell on 22:06.

Ja päris lõpetuseks natukene matemaatikat:

Kommenteerija Matti on teinud Hiiumaa.ee lehel arvutusi, mida tasuks vahelduse mõttes üle lugeda: "Emmaste valla pindala on 197,49 ruutkilomeetrit. Planeeritud on paigaldada 250 tuulikut vahemaaga 600 m ühtepidi ja 700 meetrit teistpidi.

Oletame, et me paneme tuulikud ristkülikuna, milles arv ühte pidi on n ja teistpidi 250/n. Seega on neid ristkülikuid pindalaga 420 000 ruutmeetrit e 42 hektarit e 0,42 ruutkilomeetrit kumbagi külge pidi ühe võrra vähem ehk vastavalt n-1 ja 250/n-1.

Kui n = 2 siis pindala on 52 ruutkilomeetrit. Tuulikute ridade arvu suurenedes suureneb ka pindala n=3 annab tulemuseks 69 ruutkilomeetrit, n=4 77 ruutkilomeetrit, n=8 89 ruutkilomeetrit. Maksimaalne pindala on 92 ruutkilomeetrit.

Kokkuvõttes on kavandatava tuulepargi pindala vahemikus 26% - 46%. Samas ei ole neid reaalselt võimalik nii paigutada st. tegelik pindala on mõnevõrra suurem e. ligikaudu kolmandik kogu valla territooriumist."

Piltidel: Hiiumaa külad, need kus inimesed allkirju koguvad ning aru peavad.

Üks artikkel / One article

2009-01-06T01:27:00.018+02:00

Hiiglaslikest tuuleenergiaprojektidest
ja nende mõjust Hiiumaal

Arendada elu nii Hiiumaal, kui Eestimaal üldse nii energeetika, kui keskkonnasäästlikkuse osas on selgelt oluline. Olen jätkuvalt tuule- ja üldse rohelise energeetika pooldaja, kuid viimastel kuudel Hiiumaa kontekstis üles kerkinud taastuvenergeetika hiigelprojektid on pannud asjade üle tõsiselt järele mõtlema. Kõike teadaolevat arvesse võttes ei paista sealt kasu ei Eestile riigile ega rahvale, rääkimata Hiiumaast. Ei oska nõustuda olukorraga, kus väliskapitaliga firma kasutab meie ressursse energia tootmiseks paljuski pöördumatult ja elukvaliteeti oluliselt halvendades, ning toodetud energia läheb Eestist välja.

AS Raunisaar, Kanadas registreeritud ettevõtte Greta Energy Inc. ( http://gretaenergy.com/ ) tütarettevõte, on esitanud kolmele Hiiumaa omavalitsusele ja vastavatele volikogudele taotluse alustada Hiiumaa maismaale 500MW koguvõimsusega tuuleparkide projekteerimist. Emafirma kodulehe andmetel on ilmutatud ka soovi luua Hiiumaa rannikumerre kuni 1000 MW tuulepark. Seda ei tohi segi ajada OÜ Nelja Energia sama suure projektiga Hiiumaa looderanniku merre.Greta Energy’l on AS Raunistal’i nime all käsil Virumaal Purtses (Aseri ja Kohtla-Järve vahel) ja Udrias (Sillamäe ja Narva-Jõesuu vahel) 40-50 MW suurused tuuleenergia projektid. Võrdluseks olgu öeldud, et Hiiumaa sisemine energiatarve jääb alla 10 MW ning kogu Eesti tarve sõltuvalt ajahetkest 500 ja 2000 MW vahele.

Greta Energy Inc. tegutseb taastuvenergeetikaga Venemaal, Vietnamis, Bosnia-Hertsogoviinas ja Eestis. Kõik selle firma projektid on esialgu planeerimis- või projekteerimisjärgus. Kodulehe andmetel on plaanid Eestis üle 2000MW, samas kui kõikjal mujal kokku on tuuleenergia projekte 116MW ja hüdroenergiat 90 MW ulatuses.

Greta Energy Eesti tütarettevõtted AS Raunistal ja AS Raunisaar kuuluvad kumbki 10% osalusega Mainor AS–le ja Mainarendus OÜ-le.

Miks minu arvates tahab AS Raunisaar Hiiumaale nimetatud 500MW tuuleparki ehitada?

Hiiumaa on suhteliselt soodne piirkond tuuleenergia tootmiseks.
Praegune olukord Eesti seadustes ja olemasolevad tehnilised lahendused lubavad tuuleenergeetika arendajatele head kasumit.
Võimalus asukoha poolest ühenduda Põhjamaade elektrivõrkudega.
Venemaa võimalus Eesti poliitiliseks mõjutamiseks.

Miks meie seda ei taha? Mida kõne all olevad tuulepargid endaga kaasa toovad?

Energeetilised aspektid

Nii suurt tuuleparki pole Eesti elektrivõrku generaatorite eluea, lähema paarikümne aasta jooksul, tarvis. Tuuleenergia on ajas ebaühtlane ja vajab kompenseerimist, kui tuult peaks väheks jääma. Tuule kõikumised on ajas kiired ja suure amplituudiga. Tarbimist tuleb tootmisega pidevalt tasakaalustada.

Eesti praegused põhilised energiaallikad – põlevkivikatlad tuleb nende pika käivitusaja (ligikaudu ööpäev) tõttu ikkagi sees hoida, väiksemal koormusel on need üsna ebaefektiivsed, seega on Eesti elektrivõrgus sellise tuulepargi keskkonnasõbralikkus praktiliselt olematu.

Nii suurt Hiiumaalt tulevat võimsust pole võimalik ühendada praegusesse Eesti energiavõrku ka võimalikes kõne all olnud alajaamades, Lihulas ega Harkus.

Eesti energeetikateadlaste väitel oleks tuuleenergia sobilik osakaal Eesti elektrivõrgus mõni protsent (rohkem kui 100MW).

Merekaabel Estlink Eesti ja Soome vahel suudab kanda üle võimsust 350 MW, projekteerimisel on teine kaabel võimsusega 650 MW. Rootsi ja Eesti vahel on analüüsimisel 1000 MW ühendus. Kui nimetatud ühendused peaksid ka lähiaastatel valmima, ei rahulda nende läbilaskevõime kaugeltki kõiki praegu esile toodud projekte.

Seaduselüngad

Säästva energia riiklik teemaplaneering Eestis praegu puudub. Koalitsioonilepingus on see siiski sees. Enne hiigelarendustega alustamise lubamist tuleks vastu võtta avamere tuuleparkide rajamise seaduste pakett. Praegu pole ei arendajatel ega volikogude liikmetel ees pikaajalist kava, millest juhinduda. Meie ja meie laste tulevikule on selle kõigel suur mõju. Nii suurte arendusprojektide üle otsustamine ei tohiks olla kohaliku omavalitsuse pädevuses. Praegu see kahjuks nii on.

Küsimärgiks on ka olukord, kus arendaja tellib enda vahenditega objektiivse keskkonnamõju hinnangu, mis on oluliseks dokumendiks hilisema otsuse langetamiseks.

Näiteks Venemaal on käsil seaduseelnõu riigi jaoks strateegiliselt olulistes valdkondades välisinvestorite eemal hoidmiseks. Kas meie oleme nõus lühinägelikult raha eest enda maa ja võimalused maha müüma?

Keskkonnamõjud

Biosfääri kaitseala. Lääne-Eesti saared on 2008.a. jõustunud seaduse järgi biosfääri kaitseala. Selle mõte on, et inimene ja loodus võiksid eksisteerida koos, nii et kumbki ei kannata. Eriti kõne all olev maismaa tuulepark ohustab mõlemat. Võime jäävalt rikkuda UNESCO poolt tunnustatud ala.
Edaspidiste arendajate välistamine. AS Raunisaar tahab kasutada ära sisuliselt kõik tuulegeneraatorite jaoks võimalikud piirkonnad, võttes ära võimalused hilisematelt võib olla sobivamatelt arendajatelt.
Generaatorite jäänukid pärast kasutusaja lõppu. Isegi, kui mastid ja generaatorid peaks maha võetama ja utiliseeritama, siis jäljed jäävad ikka alles.
Visuaalne vaade. Hiiumaa vaated muutuvad tundmatuseni, kui pannakse püsti kuni 250 generaatorit tiivaotsa kõrgusega kuni 150 meetrit, neli korda rohkem kui Hiiumaa sümbol Kõpu tuletorn. Mastid ja tiivikud paistavad kõikjale, mets on nende all, nagu rohi.
Müra – generaatorid tekitavad pidevat pulseerivat taustamüra, tuuliku lähedal suurusjärgus 50 dB. Madalsageduslik müra võib inimestele muutuda ka psüühiliseks pingeallikaks. Praegu on Hiiumaal väga vaikne, linnast tulles võib see tunduda kohe imelik. Varahommikul võib üksikut linnuhäält või koera haugatust kuulda lausa kilomeetrite taha. Näiteks kraanist tilkuv vesi tekitab küllaltki vaikset heli, olles ometi tüütu. Samas merekohin on tunduvalt valjem, kuid „ei käi närvidele”. Kõike müraga seonduvat ei saa detsibellides mõõta. Mida peaksime arvama arendaja advokaadi võimalikust väitest, et nurisemiseks pole põhjust, kuna müra jääb kõikjal tööstuspiirkondadele kehtestatud normidest väiksemaks?
Elektromagnetväli. See on nõrk argument, siiski mitte olematu. Otseseid teaduslikke tõendeid selle kahjulikkusest inimorganismile teadaolevalt ei ole. Inimene talub mitteioniseerivat elektromagnetkiirgust küllaltki hästi. Siiski võib meenutada, et kogu inimese närvisüsteem toimib samuti elektriliselt. Pikaajalist elektromagnetkiirguse mõju on väga raske uurida. Et 500MW võimsuse ülekannetel on voolud ja seega ka kiirgusväljad üpris suured, siis vabatahtlikult ei tahaks katsejäneseks hakata.
Rändlinnud ja nahkhiired. Hiiumaa jääb oma asukohaga paljude rändlindude teele. On linnuliike, kes tuulegeneraatoritest eemale hoiavad. Samas osa linde lendavad öösiti ja kui arvestada, et näiliselt aeglaselt pöörleva tiiviku otsa kiirus võib ulatuda mitmesaja kilomeetrini tunnis, on paljude lindude surm tuulegeneraatori labade vahel mõistetav. Käiteks Käina laht on üle-Euroopalise tähtsusega looduskaitseala, mitmete haruldaste lindude pesitsuskoht. Ühe esialgse projektkaardi järgi oli AS Raunistali energiakaabli väljaviik näidatud just läbi Käina lahe... Uuringute järgi ei talu nahkhiirte kopsud suurte tuulegeneraatorite tiibade tekitatud õhurõhu fluktuatsioone. Hiiumaal võib nahkhiiri kohata võrdlemisi sageli.
Põhjavesi. Hiiumaal on mitmed karstialad, pae aluskiht on suhteliselt õrn. Millist mõju see vee kvaliteedile avaldab, kui pannakse püsti suur hulk hiigelmaste koos vastavate vundamentidega?
Varju vilkumine. Kui aknast sissetulev valgus iga päev vilgub, võib see üsna ebameeldiv olla. Ka talvisel keskpäeval võib 150m kõrguseni ulatuva mitme megavatise tuuliku tiivikuotsa vari paista rohkem kui kilomeetri kaugusele. Tuulikuid on lubatud püstitada alates 500m eluhoonest.
...

Poliitika ja julgeolekuriskid

Energeetika on riigi jaoks strateegiliselt tähtis valdkond, mida omandades on võimalik riiki poliitiliselt mõjutada. Kõnealuse projekti juhtkond on Venemaaga lähedalt seotud. On saadud president Putinilt medal tööpanuse eest Vene föderatsiooni heaks, juhtkonna liikmed on töötanud suure väärtusega strateegilistes ettevõtetes (kulla- ja metallikaevandused, nafta, massimeedia jne.) Ei saa jätta arvestamata Venemaa poolt selgelt väljendatud poliitilist huvi endiste liiduvabariikide vastu.

Suur tuulepark segab õhutruumi seire radari tööd: tiivikute labad peegeldavad uuritavat kiirgust ja radaripilt saab häiritud. Mõne aasta eest oli kuulda plaanist panna Eestisse 3 õhuseire radarit. Pandiveres on üks olemas. Kui Eesti kaarti vaadata, siis sobiks need panna veel Lõuna-Eestisse ja saarte piirkonda.

Seega võimaldaks AS Raunisaar’e projekt majandusliku kasu kõrval rahuldada järgmisi Venemaa huve:

soov saada enda kontrolli alla oluline osa Eesti energeetikast,
võimalus häirida Eesti õhuseire radarite tööd ja nende arendust,
põhjendus soovi korral valvata ja kaitsta enda suuri investeeringuid.

Nimetatud julgeolekuriske ei ole võimalik kuidagi tõestada ja on kerge naeruvääristada, kuid möödunud ajaloosündmusti arvestades tasuks ettevaatlik olla.

Kokkuvõtteks

Hiiumaa elukeskkonda tuleks võimalikult palju säilitada. Suurtest energiaprojektidest Eestis peaks lubama neid, mis on meie riigile ja rahvale kasulikud, mitte ei teeni kitsa äriringkonna huve, eriti väljaspool Eestit. Viimaseid on kahjuks kõne all olnud üsna mitmeid.

Linnakeskkonda, kus liigub palju inimesi ja raha, on kogu maailm täis. Kelle jaoks need väärtused on olulised, peaks võimalusi olema palju. Hiiumaa on minu meelest suurepärane kompromiss suhteliselt puutumata looduse ja tsivilisatsiooni vahel. See on väärt säilitamist.

Taavi Ugam, Emmaste valla elanik

Link Päevalehes ilmunud artiklile

Kolmas avalik koosolek TÄNA / Third open meeting TODAY

2009-01-05T00:12:00.014+02:00

(kujundanud Eesti Disaini Stuudio OÜ)

Esmaspäeval, 5. jaanuaril kell 18.30 toimub Emmaste vallas, Sõru muuseumis järjekordne koosolek tuuleparkide teemal. Kohtumise kutsub kokku liikumine "Võitlus Tuuleveskitega".

Eelmised kohtumised leidsid aset: 15.detsembril ja 29.detsembril 2008. aastal Sõru muuseumis, Emmaste vallas, Hiiumaal. Need kutsus kokku MTÜ Agapäeotsa külaselts.

- - -

On Monday, January, 5th at 18:30 is third open meeting in Sõru museum. The meeting is organized by citizen movement "Fighting with Windmills".

Last two meetings were held on December, 15th and 29th 2008 in Sõru museum, Emmaste, Hiiumaa. Those were organized by non profit organisation Agapäeots.

Võitlus on alanud

2009-01-04T19:58:00.021+02:00

Pöördume kõigi Hiiumaad elukeskkonnana väärtustavate inimeste poole palvega anda allkiri hiigeltuulepargi rajamise vastu saarel ja tema rannavetes.

Allkirja saab anda järgmistes kohtades:

* Kohvikus Gahwa, Kärdlas
* SA Tuurus, Kärdlas
* Kärdla raamatukogus
* Pildikojas, Kärdlas
* Suuremõisa lossis
* Käina ujulas
* Käina raamatukogus
* Nurste sidejaoskonnas
* Palade loodushariduskeskuses
* Sõnajala sööklas, Kärdlas
* Sõru muuseumis
* Palade raamatukogus
* Pihla turismitalus, Kõpus
* Shemalan Stuudios, Pärnu mnt 10, Tallinn (E-R 8-16)

Samuti elektrooniliselt siin: Ei taha!

"Täitsa sürr, kuidas artiklid erinevates kohtades muutuvad erineva sulesepa all. Probleem ise on lihtne 90% vene kapitalil põhinev ettevõte tahab rajada väga suurt tuuleparki Hiiumaale. Ostes ja rentides kokku maid, kuhu mastid peale panna. Selleks ehituseks värvatakse oskustöölised välisriikidest, samuti hooldusmehed välisriikidest. Toodetud elekter läheb samuti 100% välisriikidesse- arvake ise millisesse riiki läheb tulu. Jah, Eesti saab selle ettevõtte tegevuse pealt küll mõned maksud. Kahjuks energiat, aga mitte. Kallid eestlased saage aru- siin ei ole midagi pistmist Eesti Energia Arengukavaga. Isegi Eesti Energiaga pole läbirääkimisi peetud. Reaalselt ei olegi võimalik kogu seda toodetud energiat meie olemasolevatesse võrkudesse toppida, sest seda on minimaalselt 100 korda (mitte protsenti!) rohkem kui olemasolevad liinid vastu võtta suudavad. See tähendab, et tuulikutele lisaks ehitatakse Hiiumaa täis ka väga suuri elektriliine ja palju uusi teid, et neid tuulikuid ehitada saaks.

Mõnele mehele ütleksin vaid, et elad Lasnamäel, Pärnus või kus iganes linnas suures majas- see on sinu valik ja see, et elan rahulikus, privaatses maakonnas Hiiumaa - on minu valik. Sina asusid suurde majja elama teadmisega, et see on suur ja nn. tehismaistu. Mina ja paljud noored pered ja muidugi kõik, kes naudivad Hiiumaa vaikust, rahu, loodust ja kõiki neid väärtusi. Hindame just seda, mida tahetakse meilt ära võtta. Ka teilt eestlased võetakse vabadus, külastada Hiiumaad, sest see võib varsti kuuluda mõnele ebasõbralikule välisriigile. Jõudu!"

Nii kirjutas hiiuloom kommentaariks artiklile: "Mahukas tuulepargi projekt ajas hiidlased tagajalgadele", ja päris kokkuvõtvalt kirjutas.

Mina hiigeltuuleparke Hiiumaale ja rannikumerre ei taha!

2008-12-31T10:40:00.010+02:00

Hiiumaa kohale kerkinud ohust

Taastuvenergia tootmise õilsa idee varjus on Hiiumaa kohale kerkinud oht. See puudutab loodust rahvusvaheliselt tunnustatud ja sertifitseeritud biosfäärikaitsealal, inimeste elukvaliteeti ning inimasustuse jätkumise võimalikkust suurtel aladel. Mis kõige olulisem – ohtu muutuda võõrriigi enklaaviks, ohuks mitte ainult Eesti Vabariigi, vaid kogu Läänemere regiooni julgeolekule.

Kes siis on Raunisaar AS, kes on pöördunud Hiiumaa omavalitsuste poole taotlusega algatada teemaplaneeringud hiiglaslike tuuleparkide rajamiseks Hiiumaal? Registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris 12. sept. 2008, reg. nr. 11525409, Nuutri 5 (taotluses Emmaste vallale „Nutri 5“; Emmaste valla dokumendiregistri dokument 7-1.2/339), 92414 Kärdla, esindajaks juhatuse liige Valery Makushin. Postiaadressina on märgitud aga Lõõtsa 6, 11415 Tallinn, mis on hoopis Aktsiaseltsi Raunistal aadress (t/f 372 6177139, Valery@raunistal.ee). Aktsiaseltsi Raunistal aktsiatest kuulub firmale Greta Inc 90% ja 10% kuulub Mainarendus OÜ-le. Raunisaar AS-i omanike hulgas Kärdlas on taas Greta Inc, kuid seekord osalusega 88%; ka Mainarendus OÜ-l on osakuid Raunisaares, taas 10% ulatuses. Kes on kolmas, väidetavalt Eesti, osanik, avalike andmete hulka ei kuulu. Greta Inc on Venemaaga seotud Kanada firma (Kanadas nimega Greta Energy Inc, koduleht http://www.gretaenergy.com/).

Greta Energy Inc tegutseb tuule- ja hüdroenergia alal Kanadas (kus asub kontor), Venemaal, Eestis, Bosnias ja Vietnamis. Firma presidendiks on Victor Belilovskiy, Moskvast pärit, tehnikat ja majandust õppinud teaduste doktor, kes oli nende 1500 isiku seas, kes aastail 2005 ja 2006 said president Putini autasu (Peeter Suure medal) tööpanuse eest Vene Föderatsiooni heaks. Selle firma direktoriks on Iouri (Juri) Stepanov, kes ühtlasi asutas 2001. a Kanadas refineerimistehaste ja kaevandustega tegeleva suurfirma KAI Service Inc, mida on esindanud ka Belilovskiy.

Raunisaar AS on ilmselt loodud abifirmana arengutegevuseks Hiiumaal. Edu kindlustamiseks on firma palganud Eestis tegutseva väga kogenud konsultatsioonialase ettevõtte Hendrikson & Ko (Kuido Kartau).

Raunisaar AS-i kavad Hiiumaal

Üritus on mastaapne ja haare grandioosne. Vaadakem Greta Energy Inc kavasid lisast 1. Võrrelgem plaane Eestis ja mujal. Näeme, et hakatakse ehitama tuuleparke Eesti põhjarannikul Purtses ja Utrias, kumbki võimsusega 40MW, edaspidi veel Purtse avamere park 500MW. Hiiumaa kohta on kontsentratsioon suurim: Greta Energy Inc kodulehel 310MW, Emmaste vallavolikogule esitatud taotluses juba 500MW; lisaks veel avamerele kuni 1000 MW (!). Kokku saame Eesti kohta 2080MW, seal hulgas Hiiumaal ja selle ümber 1500MW. Venemaale on Greta Energyl plaanis ehitada üks jaam võimsusega 50 MW ja üks Vietnamis 66MW. Millest selline tähelepanu Eestile? Kas ainult soodne asukoht, hõre asustus ja vähene poliitiline mõju?

Ka on Raunisaar AS-i planeeringuga haaratavad maa-alad Hiiumaa kohta pindalalt väga suured: Kabunalt Õnguni ja Jausa – Ligema – Taterma piirkond Emmaste vallas; lisaks veel alad Käina ja Pühalepa vallas. Jääbki järele veel ainult Kõrgessaare vald, mille rannikumeri on täis planeeritud tuuleturbiine.

Mida annaks Raunisaar AS-i kavade teostamine Hiiumaale ja hiidlastele?

Energeetiliselt mitte midagi. Hiiumaa energiavajadus on alla 10 MW. See kaetakse Saaremaalt tuleva merealuse kaabliga. Seda süsteemi on veel kavas laiendada. Raunisaar AS-i tuulepargid ei ole mõeldudki Hiiumaa jaoks. Kuhu ja kuidas suunatakse siin toodetavad hiigelkogused energiat, ei ole veel teatatud. Räägitakse Põhjamaadest, Eestist jne.

Mis puutub Eestisse, siis plaanib Eesti Energia oma arengukavas aastani 2013 tuuleenergiat vastu võtta maksimaalselt 70 MW. Rohkemat ei kannatavat elektrivõrk. Tuuleenergia osatähtsust Eestis olevat kavas suurendada kuni 900MW. Seegi arv kahvatub Greta Energy Inc ja tema väikeste Eesti kaasosanike suurte plaanide ees.

Oma energiavaru loomiseks võiksid Hiiumaal tuulegeneraatorid olla, kuid Raunisaar AS-i planeeritust ligi 100 korda väiksemas mahus (10 korda vähem maste ja 10 korda väiksema võimsusega generaatoreid).

Mida annaksid tuulepargid rahva elu- ja peatuspaikadele – põlishiidlasele, hilisemale tulnukale, turistile?

Kahjuks annaks segipaisatud maa, kadunud ajalooliskultuurilise omapära, vähenenud miljööväärtuse.

Juba visuaalne reostus. Kuni 250 100-meetrist, tiivikuhaardega koos ca 150m kõrgust, masti paistaksid kaugele. Tegu on nelja Kõpu tuletorni kõrguse objektiga, millel on kolm tiivikut, igaüks nagu Oleviste kiriku torn. Juba paigal seistes tekitab selline post tohutuid õhuvoolusid. Ka ei koosne tuulepark ainult mastidest, vaid tuulikutele tuleb ehitada teed, paigaldada kõrgepingeliinid.

Eelpool mainitud alad ei ole ainult põllud ja metsad, vaid ka Hiiumaale tüüpilise haja-asustusega elupiirkonnad – Hiiumaa just tihedamini asustatud poolel. Tuulemasti kaugus elamutest tohib olla juba vaid 500 meetrit! Kellele see naabrus ei meeldi, võib ju ära minna, aga kuhu neil minna? Tuulepargid piiraksid ka maaomanikke, kellel on ehituskavad. Mitte-elamumaa omanikud saaksid küll maad rentida või müüa, kuid kes seda ostaks? Need metsamassiivid, kus mitmete kilomeetrite kaupa pole ühtegi maja, on millegipärast Raunisaar AS-i plaanidest välja jäänud.

Kes uut kodu mujale ei raja, kaotaksid kodupaiga ajalooliskultuurilise omapära. Miljööväärtuse vähenemine puudutab ka kodusaare külastajat ja turisti kodu- või välismaalt. Tavaliselt on taolistel aladel kehtestatud ranged nõuded maade müügi ja kasutamise kohta. Miks mitte seda rakendada siin?

Veel üks probleem, mis on Taanis juba esile kerkinud. Kui tuulikud paarikümne aasta pärast amortiseeruvad, kes need siis koristab?

Tuuleparkide mõjust inimese tervisele

Unustada ei saa mürareostust. Tiivikute pöörlemisest tekkiv madalsageduslik müra tuuliku lähedal on suurusjärgus 50 detsibelli. Suurema hulga ja suurte tuulikute puhul see võimendub.

Vähe-uuritud valdkondadeks on vibratsiooni ja infraheli ebasoodne toime inimesele, eriti nende mõju meie joogiveele. Hiiumaa joogiveehorisondid levivad paealuspõhja lõhedes 8–23m sügavusel. Paas teatavasti sisaldab aga radioaktiivseid elemente nagu radoongaas.

Küsimus on ka, kuidas mõjub Hiiumaad läbivale karstialale ja seega joogiveevõimalustele nende pinnasekihtide põhjalik ümberehitus. Sügavamal on vesi soolane.

Tuuleparkide mõjust loodusele biosfääri kaitsealal

Hiiumaale, ja siit läbi, rändavad sajad tuhanded mere- ja veelinnud. Värvuliste rännet, mis toimub öösiti, ei ole üldse uuritud. Kergemeelne oleks öelda, et need hiigel-tuulepargid linde ei mõjuta. Taanis näiteks on loodud vabatahtlike brigaadid, kes hommikuti koristavad tuulikute ümbrusest surnud linde. Uuriti, miks leitakse tuulikute lähedalt hulgaliselt surnud nahkhiiri. Selgus, et nende kopsud on lõhkenud tuuliku hiigeltiiva läbimineku järel tekkinud õhuhõrenduse tagajärjel.

Poliitiline oht

Kui Venemaaga seotud firma saab oma kontrolli alla suured alad Hiiumaast, kas on siis põhjust arvata, et majanduslik mõjuvõim on lahus poliitilisest mõjust? Venemaa välispoliitika prioriteetideks on endised nõukogude liiduvabariigid, nagu kinnitas Vene Föderatsiooni president Medvedjev oma hiljutises kõnes. Vene firmadele kuuluvad elektrijaamad Hiiumaal annaksid Venemaale suure ja sõltumatu energiabaasi.

Lassi külla Emmaste vallas, praegu kavandatava tuulepargi serva oli 1939. a baaside lepinguga ette nähtud sõjaväelennuväli, mis jäi alanud sõja tõttu ära. Miks seda mitte igatseda? Taoliste võimaluste suurenemisel võivad Eesti Vabariik ja NATO ehitada Ämari sõjaväelennuvälja või muid alliansi objekte, kuid nende ette lääne poole, Soome lahe lähistele, on kujunenud omamoodi Kaliningrad.

Ajakirja The Economist juhtivtoimetaja ja sel aastal ilmunud raamatu "Uus külm sõda" autor Edward Lucas on hoiatanud, et Venemaa ei tule oma vallutusplaane teostama nii kergelt sõjaga, küll aga rahaga.

Hiiumaa vallavanemad ootavad tuuleparkide arendajatelt positiivseid vastuseid kerkinud küsimustele (Hiiu Leht, reede 21. nov 2008). Raske on neid oodata. Raha tõenäoliselt on oodata; Venemaa suurfirmadel raha jagub. Kindlasti peremeeste peolaualt boonust pudeneks, aga kas on mõtet ise peremeheõigust anda nendele, kel ei ole kohustusi Hiiumaa ja rahva ees?

Ärgu arvatagu, et ma olen taastuvenergia, sealhulgas tuuleenergia, tootmise vastu, kuid see ei tohi toimuda tingimusteta. Mis saab siis, kui mõne aasta pärast peaks Hiiumaale tulema palju sobivam tuuleenergia arendusprojekt? Pärast Raunisaar AS-ile ehitusõiguse andmist teistel enam võimalusi ju ei ole.

Jätkuvalt head soovides ka ettevõttele Raunisaar AS ja Aktsiaseltsile Raunistal pean siiski tõdema, et selle hiidprojekti teostamine oleks Hiiumaale energeetiliselt mõttetu, biosfäärikaitseala loodusele ja inimese elukvaliteedile kahjulik ning ohuks Eesti Vabariigi, ja mitte ainult meie riigi, julgeolekule.

Sellepärast öelgem sellele projektile EI!

25. novembril Kärdlas toimunud seminar-kohtumisel Euroopa Parlamendi liikme Tunne Kelami ja Riigikogu liikme Aleksei Lotmaniga jäi kõlama mõte, et suurte objektide nagu tuulepargid planeerimine ei peaks algama omavalitsustes, vaid olema riiklik ülesanne. 13. detsembril käis põgusalt leheveerult läbi, et Liivi lahe tuulikute projekteerija on juba valitud. Põhja- ja looderannikule erinevate firmade kavandatud tuulikuid võib juba kokku lugeda sadades. Kui need etturid on paigas, on üldpilti vaadates tagant järele hirmus raske midagi ümber tõsta. Seepärast on riiklik üldplaneering pakiliselt hädavajalik.

Põlevkivi kui Eestile üliväärtusliku tooraine raiskamine praegusel kujul tuleb vaieldamatult lõpetada, kuid on küsitav, kas tuulegeneraatorid – taastuvenergia eilne päev – on Eesti haprates põhjamaistes tingimustes ja tasastel maastikel sobivaks alternatiiviks, rääkimata siis kõne all olnud suurusjärkudest. Taastuvenergia väärib oma nime vaid siis, kui ta ei muuda elukeskkonda taastumatult.

Praegu tõukab seda „Trooja hobust“ tagant raha, kas avame sellele väravad? Kallilt maksid Trooja elanikud. Hiiumaa elanikud pole täna aga kaugeltki ainsad, kellele kõnealune projekt tooks kaasa korvamatuid tagajärgi.

Jaan Ugam,
pensionär, endine keskkonnakaitsja

Võitlus tuuleveskitega / Fighting with Windmills

Tuugen puust ja punaseks

Kevadväsimus? Ärge tehke nalja!

Lõuna-Tirool võtab pärast 5 aastast kasutuskogemust tuulepargid maha

Tuha all hõõgub süsi

Mõned lähteseisukohad ja arutelude info / Some viewpoints and meetings

Uus aastaring ja koosolek laupäeval / New Year and Meeting on Saturday

HEF ja Shetlandil sama jama / HEF and Shetland has the same problem

Artiklid eesti meedias (täieneb aegamööda) / Articles in Estonian media (in progress)

Andres Tarand kohtus Kohaliku Doniga / Andres Tarand met Local Don

Sõnade kõrgepingevool / Words on high-voltage line

Hiigeltuulepargi projekt seisatud?! / The Huge Windpark Project Discontinued?!

Rosinante avastas Spengleri / Rosinante discovered Spengler

Kiivitaja on kohal! / Lapwing has arrived!

Kirjad Jaanile / Letters to Jaan

Allkirjad ja Saturn / Signatures and Saturn

TÄNA energeetika ümarlaud Kärdlas, kell 13

Kaks kohtumist sel kuul veel ees / Two meetings this Month to come

Tuuleenergia arenguprobleemid teemaks Riigikogus / The Developing Problems of Wind Energy was discussed in Parilament

Järgmine rahvakoosolek tuleb Hiiumaal ükskord niikuinii! / Next open meeting on Hiiumaa will some day take place in any case!

TÄNA Käina kultuurikeskuses arutelu, kell 14:00

Näeme sel laupäeval - homme / See You on Saturday - Tomorrow

Õilis rüütel väisas Tallinna / Noble knight visited Tallinn

TÄNA Vikerraadios Reporteritund, kell 14:05

Hülgelaul või luigelaul? / Seal song or swan song?

EESTI EKSPRESS: Hiiumaa tuulepargi arendaja salatseb / The developer of Hiiumaa wind park is hugger-muggering

Ekspress usutles e-posti teel Kanada firma Greta Energy pressi­esindajat Ines Popovici. Mitmele olulisele küsimusele me vastust ei saanud.

See pole läbi, kuni see pole läbi / It is not over, until it is over

TÄNA TV3-s saates "Tasakaal" kell 12:00

Teade: Hendrikson ja Ko lükkab avaliku arutelu edasi määramatusse aega / Note: Hendrikson and Ko: public meeting will take place on undetermined date

TÄNA Vikerraadios Uudis+, kell 12:15

TÄNA TV3-s "Värske Ekspress", 21:25

Hülge möla, mis!? / Seal bushwa, huh!?

EESTI EKSPRESS: Raiugu siis Hiiumaa juba puudest ka lagedaks!!! / Cut down all trees on Hiiumaa as well then!!!

TÄNA ETV-s "Osoon", kell 20

Muljed ning etteasted / Impressions and Performance

Täna õhtul Emmaste mõisas kohtume / See You Tonight in Emmaste

Tuulepargid Hiiumaale - kas pärlid sigadele või klaashelmed indiaanlastele?

TÄNA TV3-s saates "Roheline patrull", kell 19:10

Lubatud ainult armastuses ja sõjas / Allowed only in Love and in Battle

Toomas Jüriado vastab Strandbergile Loodusajakirja veebikirjas "Uudistaja"

Reet Kokovkini kiri Riigikogule ning Aleksei Lotmani vastus sellele

Tuuleparkide teemaline arutelu juba järgmisel nädalal!

Kohaliku lehe arvamus ja natukene matemaatikat / Opinion of Hiiumaas ´ Local Newspaper and a bit about Mathematics

Üks artikkel / One article

Kolmas avalik koosolek TÄNA / Third open meeting TODAY

Võitlus on alanud

Mina hiigeltuuleparke Hiiumaale ja rannikumerre ei taha!

Ekspress usutles e-posti teel Kanada firma Greta Energy pressiesindajat Ines Popovici. Mitmele olulisele küsimusele me vastust ei saanud.